EL süüdistab Venemaad ja Hiinat Covid-19 valekampaaniates
11. juuni 2020, 15:42
/nginx/o/2020/06/11/13147594t1hb07a.jpg)
Euroopa Liit süüdistas ebaharilikult otsekoheses avalduses Venemaad ja Hiinat koroonaviiruse kohta desinformatsioonikampaaniate korraldamises ja kutsus sotsiaalmeediahiide vastutegevust alustama.
EL süüdistas eile avaldatud strateegiadokumendis Pekingit ja Moskvat koroonaviiruse teemalistes suunatud desinformatsioonikampaaniates.
«Välisjõud ja teatud kolmandad riigid, eriti Venemaa ja Hiina, on tegelenud suunatud mõjuoperatsioonidega ja desinformatsioonikampaaniatega ELis, selle lähikonnas ja ülemaailmselt,» lausus Euroopa Komisjon avalduses.
ELi eksperdid märkisid dokumendis, et nad on tuvastanud sotsiaalmeediaplatvormides suure laine tervishoiualaseid pettusi, valeväiteid, internetipettusi, vihakõnet ja Covid-19 vandenõuteooriaid. Samuti on märgatud välisjõudude katseid sekkuda ELi siseküsimustesse.
«Selline koordineeritud tegevus paljastab kavatsuse kasutada valet või eksitavat informatsiooni kahju põhjustamiseks,» seisab dokumendis.
Komisjon kutsus üles sotsiaalmeediahiide nagu Facebook, Twitter ja Google üles tegema rohkem oma platvormidel desinformatsiooniga võitlemisel ja eemaldama eksitavat või ohtlikku sisu.
Samuti kutsus komisjon üles ettevõtteid olema läbipaistvamad ja väljastama igakuiseid raporteid detailse informatsiooniga selle osas, mida on tehtud koroonaviiruse-teemalise desinformatsiooni vastu võitlemisel.
«Pandeemia näitas, et desinformatsioon mitte ainult ei kahjusta meie demokraatia tervist, vaid kahjustab ka meie kodanike tervist,» lausus komisjoni asepresident Vera Juorova.
Kuigi avaldus oli erakordselt karm süüdistus Pekingi vastu, üritas ELi esidiplomaat selle mõju pehmendada. ELi välispoliitikajuht Josep Borrell märkis kolmapäeval, et kinnitas Hiina välisministrile, et liit «ei kavatse alustada Hiinaga mingisugust külma sõda».
Arvatavasti suurendab dokument Brüsseli ja Pekingi vahelisi pingeid enne sel kuul toimuvat videokohtumist Hiina riigijuhtide ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli ning Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni vahel.