Uuring: koroonapandeemia tõttu tõuseb vaeste arv maailmas üle miljardi

Toidupank. Foto on illustratiivne.

FOTO: ZUMAPRESS.com / Scanpix

Ülemaailmse koroonapandeemia tulemusena tõuseb vaeste arv maailmas üle miljardi, selgub reedel avaldatud uuringust.

Londoni King's College'i ja Austraalia rahvusülikooli teadlaste sõnul kasvab vaesus järsult keskmise sissetulekuga arenguriikides, kus miljonid inimesed elavad praegu vaesuspiiril.

Pandeemiast tingitud majanduslanguse tagajärgede ees on eriti kaitsetud Aasia riigid, nagu Bangladesh, India, Indoneesia, Pakistan ja Filipiinid.

«Pandeemia on kiiresti muutumas arengumaade majanduskriisiks,» ütles Londoni King’s College'i rahvusvahelise arengu professor Andy Sumner, kes on üks raporti autoreist.

Kuna miljonid inimesed elavad vaid vaevu ülalpool vaesuspiiri, on nende seisund majandusvapustuste korral eriti ebakindel. Halvimal juhul kasvab äärmises vaesuses elavate inimeste – sissetulek alla dollari ja 90 sendi päevas – arv umbes 700 miljonilt 1,1 miljardini, prognoosib ÜRO Ülikooli Majandusuuringute Instituudi (UNU-WIDER) avaldatud raport.

«Kui midagi ette ei võeta, siis viib see kriis globaalse vaesuse vähendamise saavutused 20 või 30 aasta võrra tagasi,» ütles Sumner.

Teadlased nõuavad kriisi lahendamiseks kiiret ülemaailmset juhtimist. Lootused ei ole aga kuigi suured, sest juhtivate tööstusriikide G7 liidrite kohtumine, mis pidanuks toimuma 10.-12. juunil USA-s, on edasi lükatud.

President Donald Trump kavatseb korraldada septembris laiendatud tippkohtumise ning kutsuda sinna ka Venemaa, Austraalia, Lõuna-Korea ja India. Kuivõrd tippkohtumisel arenguprobleeme arutatakse, ei ole veel teada.

Sumneri sõnul tuleb esikohale seada kolm sammu. Esmalt tuleb moodustada ülemaailmne komisjon vaesuse ja Covid-19 probleemile kiire vastuse andmiseks. Komisjon peab välja selgitama vajaliku rahastuse taseme ja rikaste riikide sammud.

Teiseks tuleb eraldada kiiresti raha Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) arengumaade võlgade tagasimakse peatamise pikendamiseks ja Maailmapanga võlgade külmutamiseks vähemalt 2020. aasta lõpuni, kuid võimalusel 2021. aastani.

Kolmandaks peaks võlaseisakus riigid saama kasutada raha sotsiaalsete turvavõrgustike tugevdamiseks.

Tagasi üles