Kesk- ja Ida-Euroopa riigid üldiselt toetavad EL-i ühislaenu
12. juuni 2020, 22:03
Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on laenurahal põhinevasse päästefondi suhtunud üldiselt pigem positiivselt, kriitikanooli on lennutanud Tšehhi ja Ungari, teatas reedel ETV uudistesaade «Aktuaalne kaamera».
Euroopa Komisjoni plaan laenata 750 miljardit eurot ja süstida see toetuste ning laenudena kriisis majandusse läbib kõikjal Euroopas praegu mõõtmist ja kaalumist.
Läti poliitik Roberts Zile kuulub Euroopa Parlamendi leebemate euroskeptikute ehk Konservatiivide ja Reformistide ridadesse. Zile ei muretse praegu aga mitte Brüsseli haarde tugevnemise pärast, vaid sellepärast, et Balti riikidel ei ole samasugust jõudu majandusse raha pumbata kui mitmetel Lääne-Euroopa riikidel.
«Aga kujutame asju ette teisiti ja ütleme «ei» nn föderaalsele võlale ja me ei loo taaskäivitamise fondi, millisesse olukorda me siis jõuame? Me kaotame turuosa ühtsel turul, meie inimesed lähevad rohkem välismaale, eestlased võib-olla Soome, lätlased Saksamaale ja mujale. Ma arvan, et me võime tõepoolest kaotada konkurentsis riikidele nagu Saksamaa ja Holland, kes saavad kasutada riigiabi suures mahus,» arutles Zile.
Ta leiab, et ühtsest fondist tuleb võtta nii palju kui võimalik.
Ida-Euroopa riigid on senises diskussioonis majanduse taaskäivitamise plaani pigem positiivselt suhtunud, kriitilisemad hääled on kõlanud Tšehhist ja Ungarist. Ungari peaminister Viktor Orban nimetas seda lausa absurdseks.
Orbani partei esindaja Euroopa Parlamendis Enikö Györi ütles, et Ungarile ei meeldi võlavõtmine, rahajagamise alus ja see, et see soosib Lõuna-Euroopat.
«Jah, me jääme küll endiselt selle paketi netokasusaajateks, aga kui te vaatate raha jagunemist, siis see peaks põhinema kriisi tõsidusel ja riigi arengutasemel ja nagu ma just seletasin, siis kui komisjon kasutab kriisieelseid andmeid, siis see ei ole aus ja see ei kompenseeri kriisi negatiivset mõju,» selgitas ta.
Raha jaotamisel riikide vahel on aluseks võetud riikide rahvaarv, jõukus ja 2015.-2019. aasta töötuse näitajad. Sellega ei ole rahul paljud riigid, sest need andmed ei näita kriisi ulatust riigis.
Rasked vaidlused kümnete küsimuste ja põhimõtteliste valikute üle algavad valitsusjuhtide vahel järgmisel nädalal.