ÜLEVAADE: mida ootavad Eesti eurosaadikud homselt ülemkogult?

FOTO: Benoit Doppagne / ZUMAPRESS.com / Scanpix

Postimehe palvel vastasid Eesti seitse eurosaadikut küsimusele, mida nad ootavad homselt Euroopa Ülemkogult, kus põhiteemaks ühenduse järgmine eelarve.

Andrus Ansip, Reformierakond, Uuenev Euroopa

FOTO: Madis Veltman

Sellel ülemkogul ELi järgmises mitmeaastases eelarves ja majanduse taaskäivitamise kavas kokkuleppeni jõudmise ootused on ebarealistlikud. Oleks hea, kui selle ülemkogu käigus liikmesriikide seisukohad üksteisele läheneksid ning kokkuleppele jõutaks enne sügist.

Ameerika Ühendriikides ja Hiinas on otsustatud majanduse elavdamisse ja uute tehnoloogiate väljatöötamisse investeerida mitmeid triljoneid. Jaapanis investeeritakse summa, mis on võrdne 40 protsendiga nende sisemajanduse kogutoodangust.

Kui Euroopa Liit ei taha oma positsioone maailmaturul kaotada, peab ta võtma seda võidujooksu väga tõsiselt, sest muidu kaotame oma turuosades nii Euroopas kui väljaspool Euroopat. Võidab see, kes esimesena kriisist välja saab. Riikides, kus kriis jääb vinduma, võidakse huvipakkuvad ettevõtted kiiremini taastujate poolt odavalt üles osta ning konkurentsivõime kaotanud ettevõtted lõpetavad pankrotiga. Euroopa Liit peab olema võimeline võistlema terves maailmas ning selleks on vaja suuri investeeringuid kohe praegu.

Marina Kaljurand, SDE, S&D

FOTO: Sille Annuk

Arvestades seda, et tegemist on üldse esimese aruteluga pärast komisjoni ettepanekute tegemist ning see toimub videokonverentsi vormis, võib kindlalt väita, et sellel ülemkogul lõplikku kokkulepet ei sünni - ei komisjoni poolt välja pakutud taastumispaketi ega ka EL 2021-2027 eelarve osas.

Ei ole keeruline ennustada riigi- ja valitsusjuhtide sõnavõtte. Väljendatakse pettumust komisjoni ettepanekute üle, kombitakse üksteise punaseid jooni, otsitakse liitlasi ning tehakse seda enam või vähem dramaatilisel moel, olenevalt kõneleja kultuuriruumist.

Lepitakse kokku, et ees ootavad pikad ja rasked läbirääkimised ning heal juhul lepitakse kokku paaris üldises põhimõttes. On raske, et mitte öelda võimatu ette kujutada, et nii olulistes küsimustes suudetakse kokku leppida ilma silmast silma kohtumisteta ja tegelike läbirääkimisteta.

Jaak Madison, EKRE, Identiteet ja demokraatia

FOTO: Erik Prozes

Euroopa Ülemkogul loodetavasti jõutakse arusaamale, et Euroopa Komisjoni algne ettepanek on vastuvõetamatu paljudele riikidele, sealhulgas Eestile.

Euroopa Komisjoni kava panna suure võlakoormuse võtmisega kaasvastutajaks teised riigid, kes on hoidnud konservatiivset ja jätkusuutlikku fiskaalpoliitikat, ei ole aktsepteeritav.

Lisaks ei ole aktsepteeritav plaan kehtestada ELi ülesed maksud omavahendite saamiseks nagu süsihappegaasi-, plastiku- või suurettevõtete maks. See oleks mitme penikoorma suurune samm Euroopa Ühendriikide suunas, mis nõuaks vähemalt Eestis ja tõenäoliselt ka paljudes teistes riikides referendumit.

Tänane Eesti Vabariigi valitsuse seisukoht on olnud mõistlikult konservatiivne ja peaminister Jüri Ratase ülesanne on Eesti seisukohti kaitsta.

Sven Mikser, SDE, S&D

 

FOTO: Erik Prozes

Komisjoni välja pakutud ELi taaskäivitamise kava ja pikaajaline eelarve on suures osas mõistlikud.

Kindlasti saab vaielda selle üle, kui suur peaks olema liikmesriikidele pakutavate laenude ja toetuste osakaal ning milliseid statistika näitajaid on õiglane toetuste jagamisel arvestada. Pole kahtlust, et reedel algaval ELi Ülemkogul toimuvad tulised arutelud, kuid oluline on, et lõpuks suudetakse saavutada kokkulepe.

Taaskäivitamiskava ettepanek toob Eestile üle kahe miljardi euro, mille toel saame teha kiirema rohe- ja digipöörde, investeerida teadusarendusse ja toetada ettevõtteid. Ehk see ei oleks meile lihtsalt abiks kriisist välja tulemisel, vaid looks aluse, et tulevased põlved saaksid elada keskkonnasõbralikumas, turvalisemas, sotsiaalse turvavõrguga ja jõukamas ühiskonnas.

Urmas Paet, Refornierakond, Uuenev Euroopa

FOTO: Remo Tõnismäe

Eeldatavalt jõuavad ELi riikide juhid põhimõttelise kokkuleppeni ELi 750 miljardi euro suuruse taastefondi loomise osas. Kõigis detailides ilmselt siiski veel mitte, kuid põhimõtteliselt see toetus ilmselt tuleb, sest aega otsuse edasilükkamiseks pole enam jäänud. Riigid vajavad tuge ja selget sõnumit, et majanduslangusele piir panna.

Loodetavasti jõuavad ELi riikide juhid üksteisele lähemale ka uue seitsmeaastase finantsperspektiivi aluspõhimõtete, seal hulgas üldmahu osas.

Teine oluline teema on idapartnerluse-teemaline videokonverents. See on võimalus anda Gruusiale, Ukrainale ja Moldovale kinnitus, et vaatamata ELi riike endid tabanud raskustele ei ole koostöö idapartnerlusriikidega tagaplaanile jäänud.

Riho Terras, Isamaa, Euroopa Rahvapartei

FOTO: Euroopa Parlament

Oleks tõeline suveöö unenägu, kui riigipead ja valitsusjuhid Euroopa Komisjoni ettepaneku heaks kiidaksid. Lähtugem teadmisest, et varasemad MFFi arutelud on veninud ja kuna nüüd on lisaks laual ühiselt makstava hiigellaenu küsimus, lükkub võimaliku kokkuleppe saavutamine järgmiste ülemkogude kanda.

Sarnaselt Eesti valitsuse tingimustega, on kõikidel riikidel omad tingimused. Itaalia ja Hispaania valitsused, keda nähakse taastusrahastu kõige suuremate n-ö klientidena, on kodusele publikule juba serveerinud 750 miljardi suurust rahastut võiduna, sest neil on sealsest toetuste osast kõige rohkem ette nähtud.

Säästliku neliku seisukohtade pehmenemist ei ole põhjust loota. Nagu ikka, jõutakse ELis kompromisslahenduseni. Kas on selleks taastusrahastus toetuste osakaalu kärpimine või midagi muud, näitab aeg. Kindlasti on paljude riikide jaoks viimaseks piiriks katse EL omavahendite suurendamiseks läbi ühiste maksude. 

Eesti jaoks on kehtiv komisjoni ettepanek rahaliselt plussis. Oma murega laenu tagasimakse osas ei ole me üksi. Peame kaitsma oma seisukohti ja täna ei ole veel kindlasti aeg laskmata karu nahka jagada – kui komisjoni poolt tehtud ettepanekut muudetakse, siis ikka kokkutõmbamise suunas.

Yana Toom, Keskerakond, Uuenev Euroopa

FOTO: Remo Tõnismäe

Konsensust oodata ei tasu, küll aga sellele lähenemist. Vaatamata vastuoludele, riikide juhid on ühel meelel selles, et oleme pretsedenditu kriisi lävel ja see eeldab ka pretsedentitut vastust.

Kuid tegelikult peab lõplik otsus olema laual sügisel, seega paar kuud läbirääkimisteks on ja mitte keegi ei lase seda võimalust käest.

Teisalt, oleks mõistlik oodata kivisse raiumisega ka seetõttu, et olukord muutub iga päev ja keegi ei julge täna öelda, millised arengud meid ees ootavad.

Konsensuse leidmist ei kergenda ka see, et hetkeseisuga on paljude riikide ametlikud seisukohad on ebarealistlikud, neisse on jäetud kõvasti manööverdamisruumi ja sellest vabanemine võtab aega.

Nii et, kui eeloleval ülemkogul lepitakse kokku eelarve ja taastamisplaani mahus, läheb hästi, kuid ka seda otsust seekord võib-olla ei tule.

Otsustavaid samme tasub oodata suve lõpus - sügise alguses, kui me suudame täpsemalt prognoosida kriisi ulatust ja kui Saksamaa võtab üle eesistumise Euroopa Liidunõukogus. Loodetavasti mõjub see kainestavalt ka mõnele netosaajast liikmesriigile, kes tahaks küll maitsta solidaarsuse vilju, kuid pole kuidagi nõus ise olema solidaarne.

Tagasi üles