Hiina ja India kõrgmäestikulahing rusikate, kivide ja kaigastega

India politseinikud Indias Hiina saatkonna ees.

FOTO: Manish Swarup/AP/Scanpix Baltics

India ja Hiina sõjaväed on moodsalt relvastatud, kuid nende kõige ohvriterohkem vastasseis 50 aasta jooksul peeti rusikate, okastraati mähitud kivide ning naelu täis löödud kaigastega.

Kaks tuumarelva omavat naabrit on ühte meelt, et hoolimata aastakümneid kestnud suutmatusest demarkeerida riikidevaheline pikk piir, ei kasuta nende üksused vaidlusaluses piirkonnas tulirelvi.  

India kongressi töötajad ja toetajad süütasid hukkunud India sõduritele küünlad. 

FOTO: DIBYANGSHU SARKAR/AFP/Scanpix Baltics

Esmaspäeval 4500 meetri kõrgusel Himaalaja piirkonnas mitu tundi kestnud julmas löömingus osales väidetavalt sadu sõdureid. India armee andmeil sai vähemalt 20 indialast surma. 

India meedia on väitnud, et surnud või tõsiselt haavatud on ka 43 hiinlast. Peking ei ole ohvrite arvu teatanud, kuid tegemist on kõige ohvriterohkema vastasseisuga alates 1967. aastast ning esimeste lahingusurmadega alates 1975. aastast.

Kuid erinevalt noist aegadest märgivad allikad, et seekord ei lastud ainsatki pauku, selle asemel tümitati ohvreid algeliste käsitsitehtud relvadega, loobiti kividega ning tõugati ülevalt alla kividele või jääkülma jõkke.

«Senised lahangud näitavad, et peamine surmapõhjus on uppumine ning paistab, et nad kukkusid kõrgelt alla vette peamiselt peahaavade tõttu,» ütles üks India ametnik AFP-le.

Telekanalid NDTV ja Network 18 teatasid, et 16 India sõdurit tapeti tömbi esemega ning neli kukkus jõkke.

India Today ringhäälingu andmeil pöördusid Hiina jõud läinud nädalal tagasi ja jäid laagrisse alale, kust nad olid varem taandunud. India sõdurid lammutasid laagri ning mitu neist said kähmluses haavata. 

Hiinlased pöördusid nädalavahetusel rohkearvulisemalt laagrisse tagasi ning pühapäeval loobiti kive. Järgmisel õhtul puhkesid kokkupõrked paigas, kust avaneb järsk langus kiirevoolulise Galwani jõe suunas.

Olukord pingestus kiiresti ning mitu India sõdurit kukkus jääkülma vette, kui kolonel Santosh Babu juhitud relvastamata India patrullmeeskond püüdis alustada hiinlastega läbirääkimisi. 

Kuid hiinlased keeldusid järgi andmast ning ründasid indialasi kivirahnudega, okastraati mähitud kividega ning naelu täis kaigastega, väidab India pool. Kolonel Babu sai raskelt haavata ning suri hiljem. 

Neljakümne minuti pärast tuli sama üksus majori juhtimisel tagasi ning verine lööming jätkus, siis juba sadade osalejatega, kusjuures hiinlasi oli indialastest rohkem. Möll kestis üle  südaöö. 

«Kui nad (India sõdurid) läksid kokku arvulises ülekaalus Hiina sõduritega, siis tõugati mõnigi järsakust alla,» rääkis üks julgeolekuallikas AFP-le.  

Meeleavaldajad hoiavad plakateid. Plakatitele on prinditud pildina välja Hiina president  Xi Jinping. 

FOTO: NARINDER NANU/AFP/Scanpix Baltics

Kolonel S Dinny, kes juhtis kuni 2017. aastani samas piirkonnas India pataljoni, ütles, et maastik on seal «äärmiselt reetlik» ning sõjaväelastel tuleb elada kuni 5200 meetri kõrgusel.  

«See on külm kõrb,» ütles ta AFP-le. «See võtab kehalt ja vaimult palju jõudu. Hapnikutase on vaid 60 protsenti, võrreldes linnade nagu Delhi või Mumbaiga.»

Samuti ajab see ala segadusse. «See ei ole kaardil demarkeeritud, siin pole piiri. Kaarte pole isegi vahetatud, et teine saaks aru, mida keegi enda omaks kuulutab. Seal pole piiritähiseid,» ütles Dinny. 

Erukindralleitnant DS Hooda, kes varem juhtis armee Põhjaringkonda, ütles aga, et on olemas üksikasjalikud protokollid, mis tavaliselt hoiavad arusaamatuste eskaleerumise ära – alustades tulirelvade mittekasutamisest. 

«Kui patrullid kohtuvad silmast-silma, tuleb neil hoida vahemaad ning lahti rullida hoiatussõnumid. India silt «Mine tagasi!» näitab hiinlasele, et nad on tulnud valele alale ja vastupidi,» ütles Hooda AFP-le. 

«Need on sellised protokollid, mis on mõlema riigi kehtestatud. Varem on neid enamasti järgitud ning asjad on jäänud rahulikuks,» ütles ta. «Mida me praegu näeme, on protokolli täielik rikkumine.»

«Meie ajal vaatasime oma protokolli ja käitumisjuhise üle niiviisi, et lahendada lahkhelisid sõjamehelikumal moel, mitte tänavakakleja kombel pekstes,» kinnitas kõrge eruohvitser.

Tagasi üles