Prantsusmaa mõistis hukka Türgi mereväe agressiivse käitumise

Türgi fregatt. Foto: ZUMAPRESS.com / Scanpix

Prantsusmaa mõistis kolmapäeval hukka «äärmiselt agressiivse» käitumise Türgilt, mille fregatid ahistasid Prantsuse mereväe alust, mis võttis osa NATO missioonist Vahemerel.

Prantsuse meremehed kontrollisid parasjagu üht kaubalaeva, mida kahtlustati relvatranspordis Liibüasse, asi, mis on ÜRO embargo kohaselt keelatud tegevus.

Türgi fregatid võtsid kolmel korral aga kasutusele radarsihtimise, mis annab sihitavale alusele märku kohesest raketirünnakust, teatas Prantsuse kaitseministeerium.

«Tegemist on äärmiselt agressiivse teoga, mis on vastuvõetamatu liitlaselt teise NATO laeva vastu,» ütles ministeeriumi tundmatuks jääda soovinud ametnik.

«Me peame seda äärmiselt tõsiseks asjaks... (ning) me ei saa leppida, et liitlane käitub sellisel moel, et ta teeb midagi sellist NATO laeva vastu, mis on NATO väejuhatuse koosseisus ja täidab NATO missiooni,» lisas ametnik.

Prantsuse kaitseminister Florence Parly tõstatas vahejuhtumi üles videokoosolekul oma NATO kolleegidega, teatas ministri büroo.

Pinged Prantsusmaa ja samuti NATO liikmesriigi Türgi vahel on viimasel ajal ägenenud, seda peamiselt seoses nende rolliga Liibüa kodusõjas.

Türgi seisab ÜRO-toetusega Tripoli valitsuse selja taga, samas Prantsusmaa toetab arvatavasti Liibüa idaosas paiknevat väepealikku Khalifa Haftari.

Türgi toetus ÜRO-toetusega ühtsusvalitsusele (GNA) käib risti vastu jõupingutustele tagada relvarahu, ütles Prantsuse välisministeeriumi pressiesindaja.

Sel nädalal nimetas Ankara «vastuvõetamatuks» Prantsusmaa kriitikat seoses oma relvatarnete ja võitlejate saatmisega GNA-le, mida Pariis nimetab ÜRO embargo otseseks rikkumiseks.

«Antud paatide lained Türgi ja Misrata vahel, mida mõnikord saadavad Türgi fregatid, ei aita kuidagi kaasa olukorra deeskalatsioonile,» ütles Prantsuse kaitseministeeriumi ametnik kolmapäeval. 

Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu tegi kolmapäeval üllatusvisiidi Tripolisse.

Naftarikas Liibüa on sõjast kistud pärast 2011. aastat, mil võimult kukutati ja mõrvati kauane diktaator Muammar Gaddafi. Sestsaadik on riigis vohanud vägivald, millest võtavad osa hõimude omakaitseüksused, islamistidest pühasõdalased ja nii kodu- kui välismaised palgasõdurid.