Saksa prokurörid süüdistavad Venemaad tšetšeeni palgamõrvas

Zelimhan Hangošvili mõrvapaik Berliinis. Foto: AFP / Scanpix

Saksa prokurörid esitasid täna mõrvasüüdistuse venelasele, kes tappis eelmisel aastal Berliinis päise päeva ajal Gruusia kodakondsusega tšetšeeni, ja väidavad, et mõrva tellis Vene riik.

Saksa valitsus ähvardas neljapäeval Moskvat tšetšeeni tapmise eest sanktsioonidega. 

«Valitsusel on õigus astuda täiendavaid samme,» ütles valitsuse pressiesindaja ja lisas, et asjasse suhtutakse väga tõsiselt.

Eelmisel aastal saatis Berliini tapmise tõttu välja kaks diplomaati, millele Moskva vastas samaga.

Saksamaal Tornike K. nime all elanud Zelimhan Hangošvili, 40-aastane Gruusia kodanik, tapeti mullu 23. augustil Berliini Kleiner Tiergarteni pargis kahe lähilasuga pähe. Väidetavalt oli tapja venelane, kes peeti kinni peatselt pärast veretööd.

Tapja lähenes tapja ohvrile jalgrattal ja tulistas teda seljatagant. Seejärel tegi ta ohvrile kaks tapvat lasku pähe. Pealtnägijate sõnul viskas ta hiljem nii ratta kui ka kive täis kotti pandud relva jõkke.

Saksa välisminister Heiko Maas ütles, et ministeerium kutsus välja Vene suursaadiku, et Berliini positsioon Venemaale selgeks teha.

Mõrva on võrreldud Vene eksspiooni Sergei Skripali mürgitamisega. Eelmisel aastal Inglismaal toimunud tapmiskatse taga olid Vene luureteenistused.

Endine Tšetšeenia mässuliste komandör oli elanud üle mitu tapmiskatset ja sai ähvardusi ka pärast 2016. aastal Saksamaale põgenemist.

Saksa föderaalprokurörid esitasid neljapäeval tema tapmises süüdistuse Vene kodanikule Vadim K.le, kes on esinenud ka Vadim S.-i nime all. Teda süüdistatakse ka relvaseaduse rikkumises.

Prokuröride sõnul tegid Vene föderatsiooni keskvalitsuse riiklikud agentuurid mingil hetkel enne eelmise aasta juuli keskpaika Vadim K.-le ülesandeks «likvideerida» tšetšeeni päritolu Gruusia kodanik Tornike K.

Vene president Vladimir Putin on nimetanud tapetud tšetšeeni väga julmaks ja verejanuliseks võitlejaks, kes sõdis Tšetšeenias Vene vägedega ning oli seotud ka pommiplahvatustega Moskva metroos.

Venemaa sõnul taotlesid nad tema väljaandmist.

Prokuratuuri andmeil sõitis Vadim 17. augustil Moskvast Pariisi, siis 20. augustil Varssavisse ja seejärel Berliini. Tema Euroopasse reisimiseks mõeldud viisa näitas, et ta töötab ühe Peterburis asuva firma ehitusinsenerina.

Firma tegevust ei suudetud aga tuvastada ja tema faksinumber oli registreeritud teisele firmale, mis kuulub Venemaa kaitseministeeriumile.

Uuriva ajakirjanduse portaali Bellingcat andmetel on kahtlustatav 54-aastane Vadim Krassikov. Ta kasvas üles Kasahstanis, kui see oli veel osa Nõukogude Liidust, ning elas hiljem mõnda aega Siberis.

Saksa meedia sõnul kahtlustatakse, et ühe 2013. aastal Moskvas sooritatud mõrva järel pidasid Vene luureametid ta kinni ja värbasid tööle.

Bellingcati andmeil pani Venemaa Krassikovi nime Interpoli tagaotsitavate nimekirja, kuid võttis selle hiljem tagasi ning abistas teda valeidentiteedi tegemisel.

Bellingcati sõnul võitles Hangošvili teises Tšetšeenia sõjas 1999.–2002. aastal tšetšeenide poolel ning jätkas separatistide toetamist oma kodumaalt Gruusiast.