Iisrael valmistub viirusejärgseks juutide sisserändeks

EL AL Israel Airlines

FOTO: AMIR COHEN/REUTERS

Nagu tuhanded Prantsusmaa juudid mõtles Dan Bocobza aastaid Iisraeli emigreerumise peale, kuid alles koroonaviiruse levik Prantsusmaal pani ta seda tegema.

«Prantsusmaa kehv toimetulek COVID-19 puhul mängis oma osa, aga kõige enam mõjus tunne, et korraga olid uksed suletud,» ütles ettevõtjast seitsme lapse isa. 

65 miljoni elanikuga Prantsusmaal nõudis viirus üle 29 000 inimelu, lüües kohalike organisatsioonide väitel eriti rängalt juudikogukonda. 

Üheksa miljoniga Iisrael suutis viiruse leviku tõkestada ning veidi üle 300 surmajuhtumi tähendas, et suremus oli seal 13 korda väiksem. 

Nüüd ootab Iisrael, et koroonajärgne sisseränne hoogustub, kui Iisrael mitteresidentidele oma piirid avab.

Immigratsiooniminister Pnina Tamano-Shata ütles kolmapäeval parlamendis, et 2021. aasta lõpuks oodatakse riiki 90 000 sisserändajat, samas kui 2019. aastal oli see arv 35 463.

Kõik juudid, nende lapsed ja isegi juutide lapselapsed on Iisraeli tagasipöördumisseaduse alusel õigustatud saama sisserände korral automaatselt kodakondsuse. 

Paljud juudid üle maailma on pikka aega tunnetanud, et Iisrael võib olla neile pelgupaik juhuks, kui asjad lähevad halvasti. 

Mõned on läinud antisemitismi ja majanduskriiside tõttu, mõned aga oma usu ja sionistlike vaadete pärast.

Nüüd aga on järsku tulnud arusaam, et nad ei saa mittekodanikena sugugi alati Iisraeli siseneda.

Iisraeli ametnikud, kes tegelevad  sisserände korraldamisega, kogunesid teisipäeval Iisraeli parlamendis Knessetis ja küsisid enne oodatava laine tulekut suuremat eelarvet. 

«Juba enne kriisi ei olnud meil piisavalt raha, nüüd aga on meil taotlusi aina rohkem ja rohkem,» ütles riigiasutuse Nativ juht Neta Briskin-Peleg. Nativ tegeleb endise Nõukogude Liidu alalt saabuvate immigratsioonitaotlustega. 

Shay Felber poolametlikust sisserändeasutusest Juudi Agentuur ütleb, et alates pandeemia puhkemisest on taotlejate hulk Prantsusmaal kolmekordistunud. Selle aasta mais avati Juudi Agentuuri Prantsusmaa büroodes umbes 700 taotlusasja, aga 2019. aasta mais oli neid 130.

Rekordilised 7900 taotlust esitati 2015. aastal, kui džihadistidega seotud rünnakutes sai Pariisis ja selle ümbruses kokku surma 146 inimest, nende seas neli pantvangi juudi supermarketis. 

Kõige ohvriterohkem rünnak Pariisi Bataclani kontserdihalli juures nõudis 130 inimelu.

«Koroonaviiruse mõju Prantsusmaa juutidele on kindlasti tugevam, kui 2015. aasta rünnakute oma,» ütles Ariel Kandel, kes juhib Qualita nime kandvat organisatsiooni, mis aitab Prantsusmaalt pärit ja prantsuskeelsetel juutidel Iisraeli ühiskonda sulanduda

Maailma suurim juudikogukond väljaspool Iisraeli on USA-s. Põhja-Ameerikas ja Suurbritannias tegeleb Iisraeli rändamise küsimustega organisatsioon Nefesh Benefesh. Selle esindaja Ronen Foxmen ütles teisipäeval Knessetis, et taotluste kasv ulatub viimastel kuudel 400 protsendini. 

Foxman lisab, et ta räägib võimalikest sisserändajatest. Osa jaoks kujuneb takistuseks see, et Iisrael ei tunnista kõiki USA kutsekvalifikatsioone.

Ka Ariel Kandel Qualita'st ütleb AFP-le, et kutsepädevuse tunnistamist tuleb lihtsustada. «Paljud inimesed, kel on huvi Prantsusmaalt välja rännata, vajavad abi kolmes valdkonnas - need on töö, haridus ja eluase.» Ta on ka seisukohal, et riigieelarvelise toeta ei saa neid probleeme lahendada.

Pandeemiast põhjustatud majanduskriisi tingimustes peab Iisraeli valitsus varsti heaks kiitma aastaeelarve.

Diasporaa minister Omer Yankelevitch kinnitas esmaspäeval Knessetis: «Me peame diasporaa-juutidele ütlema, et oleme rasketel aegadel, mil kogukonnad korronaviiruse pärast kannatavad, koos nendega.»

Tagasi üles