Putin süüdistas Läänt õelas katses Venemaad solvata

Vene president Vladimir Putin.

FOTO: AFP / Scanpix

Vene president Vladimir Putin süüdistas Läänt õelas katses solvata Venemaad läbi Teise maailmasõja ajaloo ümberkirjutamise.

Putin hoiatas USA konservatiivses ajalehes National Interest avaldatud artiklis ajaloolise revisionismi eest ja ütles, et Nõukogude Liidu rolli pisendamine õõnestab praegust maailmakorda.

«Selle mälestuse rüvetamine ja solvamine on õel,» kirjutas ta neljapäeva õhtul avaldatud artiklis.

Mõnes ilmasõja lõpu 75. aastapäeva mälestavas ametlikus deklaratsioonis «on mainitud kõiki Hitleri-vastase koalitsiooni liikmeid peale Nõukogude Liidu», kurtis ta. «Õelusel on erinevad ilmingud, aga see ei tee seda vähem tülgastavaks,» lisas ta.

Teise maailmasõja ajal hukkus hinnanguliselt 27 miljonit nõukogude sõdurit ja tsiviilelanikku ja punaarmee triumf on Venemaal suur uhkuse allikas.

Putinit ärritas ka Euroopa Parlamendi mullune resolutsioon, kus öeldi, et 1939. aasta Molotovi-Ribbentropi pakt Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sillutas tee maailmasõjani. «Ma arvan, et on vastuvõetamatu vabastajad okupantidega võrdsustada,» kirjutas ta.

Maailmasõja puhkemises süüdistas ta hoopis lääneriike ja eriti Poolat, viidates erinevatele lepetele, mida enne konflikti puhkemist Natsi-Saksamaaga sõlmiti.

«Me ei tea, kas olid salaprotokollid või lisad lepetele, mida hulk riike natsidega sõlmisid,» kirjutas Vene president.

Artikkel avaldati reedel venekeelsena ka riiklikus ajalehes Rossiiskaja Gazeta. Putin ütles, et plaanis Teise maailmasõja pärandi kohta artikli kirjutamist juba mullu.

Teine maailmasõda on Putini valitsusajal aina enam poliitilisse retoorikasse imbunud ja kriitikud süüdistavad teda katses ajalugu isikliku võimu suurendamiseks ära kasutada.

Kolmapäeval on Moskva Punasel väljakul plaanis suur sõjaväeparaad, mis koroonaviiruse tõttu 9. mailt edasi lükati.

Artikkel, kus Putin kiitis ka venelaste isetust ja patriotismi, ilmub enne 1. juuli referendumit, mis võib tema ametiaega kuni 2036. aastani pikendada.

Analüütikute sõnul oli Putini arvamusartikkel eelkõige propagandaüllitis, mille eesmärk oligi 1. juuli hääletuse eel talle toetust koguda.

«Kui Putin oleks ajaloolane, poleks see kirjatükk kunagi vastastikust eksperthindamist läbinud,» säutsus Cardiffi ülikooli ajaloolane Sergei Radtšenko.

Vene riigiduumas on praegu arutusel eelnõu, millega soovitakse võtta tagasi Molotov-Ribbentropi pakti (MRP) ja selle salaprotokolle üheselt hukkamõistva resolutsiooni, mis võeti vastu NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil 24. detsembril 1989.

Reinsalu: Putini väited on täiesti valed

Välisminister Urmas Reinsalu sõnul jätkab Putin tänases ajakirjas National Interest avaldatud artiklis Teise maailmasõja kohta võltsi ajaloonarratiivi esitamist.

«Eraldi peatub ta Balti riikidel, osundades et Balti riigid liitusid Nõukogude Liiduga lepingulisel alusel valitud rahvaesinduste nõusolekul ning see oli kooskõlas toonase rahvusvahelise ja siseriikliku õigusega. Need väited on täies mahus valed ja ma mõistan need täielikult hukka. Eriti küüniline on selliseid väiteid esitada just nädalal, mil möödub 80. aastat Balti riikide õigusvastasest okupeerimisest,» märkis Reinsalu.

Reinsalu viitas, et Putin meenutab oma artiklis Nürnbergi protsessi ja selle tähtsust.

«Õigusemõistmine inimsusevastaste kuritegude üle on tõepoolest vajalik vältimaks kuritegude kordumist ning tagamaks õiglust. Sellest johtuvalt on kindlasti Euroopa ühise tuleviku huvides avalikul rahvusvahelisel kohtuistungil anda õiguslikud hinnangud neile inimsusevastastele kuritegudele, mida sooritati Nõukogude Liidu kommunistlikku inimsusevastast ideoloogiat esindanud režiimi poolt,» ütles Eesti välisminister.

Tagasi üles