Ben Hodges: USA otsus vähendada vägede hulka Saksamaal oli poliitiline
20. juuni 2020, 22:08
USA otsus vähendada vägede hulka Saksamaal oli poliitiline ja seda ei pruugita tegelikult ellu viia, ütles endine USA Euroopa maavägede juht, erukindralleitnant Ben Hodges ERR-ile.
Valge Maja plaan on juba tekitanud pingeid kongressiga, mille liikmed rõhutavad, et see kahjustaks USA strateegilist võimekust ja kõiki NATO liitlasi.
Erukindralleitnant Hodges arvab, et Valge Maja ovaalkabinetis on vägede vähendamisest Saksamaal räägitud juba pikemat aega.
Selle üks toetaja võis olla juuni alguses ametist lahkunud USA suursaadik Saksamaal Richard Grenell, kes on teravalt kritiseerinud liitlase madalaid kaitsekulutusi.
Lisaks peegeldab otsus president Donald Trumpi valimislubadust tuua väed tagasi koju.
«Otsusele ei eelnenud mingisugust strateegilist analüüsi, mis oleks jõudnud numbrini 9500. Mingisugust ametkondadesisest protsessi ei olnud. See oli puhtalt poliitiline otsus,» ütles Hodges.
USA ajakirjanduses on spekuleeritud, et vähemalt mingi hulk Saksamaalt lahkuvatest vägedest saadetakse alaliselt Poola. Sellele on auru juurde andnud kuuldused, et järgmisel nädalal külastab Poola president Andrzej Duda Washingtoni ja oodata on suurt uudist.
Hodges aga rõhutab, et praegu ei ole Poolal sellist võimekust, et ameeriklasi alaliselt vastu võtta ja kuna see on väga kallis, siis lähiajal seda tõenäoliselt ka ei juhtu.
Erukindralleitnant lisab, et tegelikult ei ole NATO idatiivale alalisi baase vaja, küll aga rohkem roteeruvaid üksusi.
«Vaja on hoopis logistika- ja luurevõimekuse arendamist, kommunikatsioone ja insenere. USA sõjaväe enamik sellest võimekusest on reservvägedel ja need on üksused, mida saab mobiliseerida kuueks või kolmeks kuuks,» ütles Hodges.
Hodgesi sõnul on oluline mainida, et seni ei ole antud ühtegi käsku Saksamaal asuvate vägede liigutamiseks, mis vähendab võimalust, et see üldse juhtub.
Lisaks on tekkinud vastuhääli Trumpi administratsiooni sees, kes leiavad, et otsuse elluviimine kahjustab USA strateegilist võimekust ja kõiki NATO liitlasi. Sealhulgas Balti riike, mis kahe protsendi kohustust täidavad.
«USA väed, mis välja soovitakse viia, et jõuda plaanitud numbrini, on suures hulgas just need, mis vastutavad kiire reageerimise eest. Palju keerulisem oleks tuua vägesid USA-st või neid mööda Euroopat liigutada, et jõuda näiteks Suwałki koridori või Rumeeniasse,» ütles ta.
Hodges lisas, et enne otsuse tegemist oleks Valge Maja pidanud kongressiga nõu pidama, kuid tõenäoliselt aimati nende vastuseisu.