INTERVJUU ⟩ Kaljurand: kriis on päevakorda tõstnud ELi sõltumatuse välisjõududest

Marina Kaljurand

FOTO: Konstantin Sednev

Koroonakriis on tõstnud jälle päevakorda Euroopa Liidu majandusliku, digitaalse, julgeoleku ja energeetika alase sõltumatuse küsimused, seda eriti Venemaa ja Hiina pahatahtliku tegevuse valguses, rääkis Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand Postimehele.

10. juunil Euroopa Komisjonis esitletud küberjulgeoleku raportist rääkides esines Euroopa Liit üllatavalt terava avaldusega, milles süüdistas otseselt Venemaad ja Hiinat koroonaviirusega seotud desinformatsioonikampaaniates. Kuidas Venemaa ja Hiina koroonaaegset haavatavust ära kasutavad?

Kui me vaatame küberjulgeoleku aspekti, siis pandeemia ajal on suurenenud rünnakud riikide vastu, haiglate ja kodanike vastu.

See, kuidas Venemaa kasutab meediat oma propagandaks ja Euroopa Liidu solidaarsuse lõhkumiseks, on oskuslik. Itaaliasse saabus lennuk. Jagati maske. Need faktid on ju kõik õiged.

Aga nagu hiljem selgus, siis osa maskidest kõlbas ainult prügimäele. Tegelikult oli selle abi kvaliteet vaieldav. Küll aga oli väga efektne meediapilt.

Hiljem me võime ju öelda, et see oli propaganda, kuid tollel hetkel see töötas. Ja paraku ei suutnud Euroopa Liit vastata samasuguste mõjuvate piltidega, kuidas me üksteist aitame. Kuigi me aitasime üksteist.

Kas Euroopa Liidu võimuses on ka mingeid muid vastumeetmeid peale sotsiaalmeediafirmade manitsemise, et nad oleksid pahatahtlike agentide suhtes hoolikamad?

Euroopa Liidu välisteenistuse juures loodi viis aastat tagasi spetsiaalne üksus tegelemaks Venemaa propaganda ja desinformatsiooniga. Nad on viis aastat tegutsenud, nad paljastavad valeinformatsiooni, jagavad õiget informatsiooni.

Mul on hea meel, et Eesti on üks neljast riigist, kes selle rakukese tööd alustasid. Teised riigid olid Suurbritannia, Taani ja Leedu. See ongi idasuunalise desinformatsiooni vastu võitlemise rakuke.

Praegune pandeemiaolukord näitab, et sellist tööd tuleb laiendada teistesse regioonidesse ja kindlasti tuleb tõsisemalt tegeleda Hiinaga.

Millised on Liidu sisesed probleemid välisohtude vastamisel? Kas kõik liikmesriigid tajuvad ohtu samaväärsena?

See sõltub küsimusest. Kui me vaatame infooperatsioone, siis ma arvan, et siin on ka Lääne-Euroopa lõpuks aru saanud, et Venemaalt tulevad infooperatsioonid. Nad on seda nö oma turja peal kogenud, näevad seda ja teavad, et selline asi eksisteerib.

Kümme aastat tagasi tundus see ju Balti riikide luuluna. Me olime russofoobid, kes arvasid, et Venemaa poolt toimuvad infosõda ja propagandarünnakud Euroopa Liidu vastu. Selles mõttes on olukord muutunud.

Tegelikult nii kriitilist suhtumist Venemaasse ja Hiinasse, nagu ma praegu kuulen aruteludel, ei ole varem olnud. 

Samas sõltuvad mõned ELi liikmesriigid majanduslikult nii Venemaa energiakandjatest kui Hiinast. Mina väidan, et kogu Euroopa Liit. Praegu ongi see aeg, kus Euroopa Liit peaks väga tõsiselt vaatama, kuidas muuta ennast jälle sõltumatuks.

Kuidas pöörata tagasi see trend, kus kogu tootmine on liikunud viimased aastakümned Hiinasse ja teistesse odavatesse riikidesse. Kuidas see nii ümber pöörata, et meie, Euroopa Liit, saame endaga ise hakkama.

Hiina on läbiva teemana kõigis töögruppides - majanduses, inimõigustes, digiteemadel, küberjulgeoleku teemadel. Hiinast räägitakse täna palju rohkem kui kunagi varem.

Samas mõned Euroopa Liidu liikmesriigid on väga õnnelikud, kui saavad Hiinast täiendavaid investeeringuid ja teevad Hiinaga ühisprojekte. Kuhugi tuleb tõmmata see joon. Ma ei taha öelda, et me peame Hiinat ignoreerima või Hiinaga ei tohi üldse koostööd teha, aga Euroopa Liit peab väga targalt ja mõistlikult hindama riski, kui tehakse ühe riigiga nii palju koostööd, et muututakse temast sõltuvaks.

Praegune kriis on jutumärkides «kingitus» - ei ole õige nimetada seda kingituseks, nii palju inimesi on hukkunud -, aga praegune kriis tõstis Euroopa Liidu majandusliku, digitaalse, julgeoleku ja energeetika alase sõltumatuse küsimused jälle päevakorda.

Tagasi üles