Mudel ⟩ Bideni presidendiks saamise tõenäosus on üle 80%

Joe Biden Foto: Michael Brochstein/ZUMAPRESS.com

The Economistis iga päev uueneva Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste ennustusmudeli järgi on Joe Bideni võidutõenäosus juba 87 protsenti.

Ajakirja koostatud mudel võtab arvesse nii ajaloolisi valimiskäitumuslikke mustreid kui ka värskemaid asjaolusid, muutes mudeli üleriigiliste küsitlustega võrreldes valimiste suhtes asjakohasemaks.

Kuivõrd valimisteni on veel viis kuud aega, keskendub mudel peamiselt nn. fundamentaalsetele faktoritele. «Valimiskampaania alguses kalduvad fundamentaalsed faktorid ennustama lõpptulemusi palju usaldusväärsemalt kui küsitlused. Lõpuks näitavad küsitlused seda, kas valijad tõepoolest reageerivad kandidaatidele nii nagu need faktorid viidata võiksid,» põhjendas ajakiri.

Fundamentaalfaktoriteks on eelkõige presidendi toetusmäär ning majandusnäitajad (kuigi nende efekt on lõhestunud ühiskonnas madalam), kuid lisaks on võidutõenäosuse kokku arvutamisel oluline näitaja ka kandidaatide toetusmäär erinevate võtmeosariikide lõikes.

Samas saab järeldusi teha ka ajalooliste valimismustrite põhjal. Kuna alates 1951. aastast on vaid korra üks partei võitnud kolmed valimised järjest, siis andis see 2016. aastal automaatselt eelise Trumpile. Seekordsetel valimistel võiks Trumpile lootust anda ameeriklaste kalduvus valida ametis olev president teiseks nelja-aastaseks tsükliks Valgesse Majja tagasi.

Fundamentaalfaktorite alusel on Trumpi lootus saada Bidenist rohkem hääli vaid viis protsenti ning valimiskogus võitmise (2016. aastal sai Trump Hillary Clintonist vähem hääli, kuid võitis sellest hoolimata valimised - M. P.) tõenäosus veidi üle kümne protsendi.

Traagiliselt on Trumpi väljavaadetele mõjunud koroonaviirus. Pärast seda, kui Trump veebruari alguses ametist tagandamise protsessil õigeks mõisteti, oli töötus 50 aasta madalaimal tasemel ning presidendi toetutusreitingud kolme aasta kõrgeimad. 50 protsendile liginenud toetus oli selline, mis tagas näiteks George W. Bushile ja Barack Obamale valimistel teise ametiaja. Nüüd on olukord radikaalselt muutunud, ja seda ka vastasleerist perspektiivist, sest Bideni võimalusi demokraatide kandidaadiks saada hinnati aasta esimestel kuudel kesiseks. 

Lisaks Trumpi kehvale toetusreitingule (mis on siiski kõrgem tema senisest madalpunktist 2017. aastal), viirusest tingitud majanduskriisile ning kõrgele töötusele tõstavad Bideni vähemalt praegu selgesse favoriidiseisusesse ka endise asepresidendi juhtohjad mitmes «lahtises osariigis» (swing states), millel kipub valimistel olema otsustav roll.

Kõike arvesse võttes tunnistab siiski ka The Economist, et kuigi praegune olukord on Bideni jaoks enam kui meeldiv, siis valimiste lähenedes tõotab Trumpi positsioon paraneda. «Tema võimalused uuesti ametisse pääseda on tunduvalt kõrgemad kui olid Bideni võimalused veebruarikuus võita demokraatide nominatsioon,» tõdes ajakiri oma juunikuu teises numbris.

Mudel ei ole arvesse võtnud koroonaviiruse mõju valimisosalusele. Madal osalusprotsent ja üldine ebakindlus peaksid Trumpile kui autsaiderile paremini sobima, samuti on Trumpi administratsioonil veel rohkelt aega majanduse uuesti käima tõmbamiseks. Töötusemäär ongi juba esimesi taastumismärke näidanud. 

Seega töötab Bideni kahjuks ajadimensioon. 3. novembril toimuvate valimisteni on alates praegusest hetkest endiselt rohkem aega kui on möödunud Trumpi ametist tagandamise protsessist. «Kui november kätte jõuab, siis kas valijad karistavad Trumpi veebruarikuule järgnenud suure languse eest või autasustavad teda väikse tõusu eest aprillis?» küsis ajakiri.

Bideni ja demokraatide jaoks on karuteene-potentsiaaliga ka Geroge Floydi tapmisega kaasnenud mustanahaliste meeleavaldused, mis annavad Trumpile võimaluse seada valimiskampaanias rõhk seadusele ja üldisele korrale, mille toel pääses Richard Nixon 1969. aastal ovaalkabinetti.

Aga kokkuvõttes ei ole just suurt kahtlust, et kui valimised toimuksid täna, võidaks Biden need suure ülekaaluga. Kui kihlveokontorite hinnangud Bideni võidutõenäosuse osas kipuvad jääma 55% ümber, siis The Economisti arvates on need ennustused Trumpi suhtes isegi liigagi lahked.