Logistilised takistused pidurdavad USA vägede Saksamaalt lahkumist (2)

Copy
USA sõdurid Saksamaal.
USA sõdurid Saksamaal. Foto: AP/Scanpix

USA kaitseministeerium uurib võimalusi 10 000 sõjaväelase Saksamaalt äraviimiseks, nagu on käskinud president Donald Trump.

Aga isegi juhul, kui osa neist viiakse naaberriiki Poola, on vägede väljaviimine keeruline logistiline ülesanne, mis nõuab aega.

Pentagon suudab hädaolukorras vägesid väga kiiresti liigutada, kuid tuhandete sõjaväelaste uude teenistuskohta saatmine või kodumaale toomine nõuab väga paljusid otsuseid, millest osa puudutab ka sõjaväelaste perekondi, sest leida tuleb uus elukoht, abikaasale uus töökoht ja lastele uus kool.

USA ametnike sõnul ei ole veel lõplikult otsustatud, kuhu sõdurid Saksamaalt viiakse.

USA väed on Trumpi ja Poola presidendi Andrzej Duda kolmapäevase kohtumise peateema. Eelmisel aastal avalikustatud kokkuleppe järgi on Ühendriikidel kavas saata Poola umbes 1000 sõdurit. Ametnike sõnul on hakatud selleks juba ettevalmistusi tegema.

Üks tundmatuks jääda soovinud USA valitsuse ametnik ütles teisipäeval, et sõdurite Saksamaalt väljaviimise aega ei ole veel kindlaks määratud.

Trump on teinud teatavaks otsuse kärpida Saksamaa kontingenti 35 000 sõjaväelaselt 25 000-le.

Jutud vägede väljaviimisest on levinud juba varem ja räägitud on Pentagoni soovist suurendada kohalolu India ja Vaikse ookeani piirkonnas.

Trumpi eelmise nädala avaldused viitavad aga otsuse seotusele Saksamaa kaitsekulutustega, mis Washingtoni pahameeleks ei vasta kaugeltki NATO normidele.

«Mitu tuhat praegu Saksamaale määratud sõdurit võidakse määrata teistesse Eroopa riikidesse,» ütles Trumpi riikliku julgeoleku nõunik Robert O'Brien teisipäeval ajalehes Wall Street Journal.

«Tuhanded saadetakse tõenäoliselt India ja Vaikse ookeani piirkonda, kus USA-l on sõjaline kohalolek Guamil, Hawaiil, Alaskal ja Jaapanis, ning väeüksused kohtades nagu Austraalia.»

Trumpi otsuse vastu on mitu kongressiliiget ja rühm vabariiklasi saatis presidendile mureliku kirja, kus öeldakse, et vägede väljaviimine «võib tuua suuremat kahju USA ja meie NATO liitlaste riikliku julge huvidele kui kasu Saksamaad rohkem panustama mõjutades».

Pentagoni pressiesindaja kolonelleitnant Carla Gleason ütles, et kaitseministeerium töötab presidendi algatust järgides võimalike variantide kallal koos USA Euroopa väejuhatusega.

Eesmärgiks on suurendada heidutust Venemaa vastu, mille võti on kohaloleku suurendamine Poolas. Kokkuleppel Varssaviga luuakse diviisi peastaap, lahingväljaõppekeskus, mehitamata lennumasinate eskaader ja roteeruva armeebrigaadi tugistruktuur.

Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse nõunik Mark Cancian ütles teisipäeval, et ehkki eriolukorras on sõjaväge võimalik kiiresti ühest kohast teise viia, eelistab Pentagon rahulikku ja süstemaatilist ümberpaigutamist, et üksuse valmisolek säiliks.

«Neil peavad olema hooned, kuhu minna,» ütles ta. «Nad peavad välja mõtlema, mida teha perekondadega... Kus nad elama hakkavad? Kas perekondadele ehitatakse majad?»

Enamik USA sõjaväelasi Saksamaal on sinna tööle määratud ja mitte lühikeseks teenistusajaks. Neil on kaasas pered, neil on kodu ja abikaasal töö. Pentagonil tuleb kõik see uues kohas asemele muretseda.

Igasugused sammud on teinud märksa keerulisemaks ja aeganõudvamaks koroonapadeemia. Pentagon peatas mõne kuu eest enamik sõjaväelaste liikumise, tuhanded rotatsiooni korras mujale minema pidanud sõjaväelased jäid esialgsesse kohta.

«Pandeemia halvas kõik,» tõdes Cancian. Isegi sõdurite lihtsalt koju USA-sse toomine nõuab rohkem aega.

USA sõjaväepersonal Saksamaal koosneb umbes 47 000 sõjaväelasest ja tsiviiltöötajast, kes on jagatud mitmesse baasi, peastaapi ja väiksemasse kompleksi.

Enamik 35 000 tegevväelasest on baaside, millest suurim on Ramsteini õhujõudude baas. Lisaks on Saksamaal 2600 rahvuskaardi liiget ja reservväelast ning ligi 12 000 kaitseministeeriumi teenistuses tsivilisti.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles