Putin ülistas võiduparaadil Nõukogude Liitu

Vene president Vladimir Putin ütles täna Teise maailmasõja võidu 75. aastapäeva sõjaväeparaadil, et maailm võlgneb Nõukogude Liidule tänu Natsi-Saksamaa lüüasaamise eest.

«Võimatu on isegi ette kujutada, missugune oleks maailm, kui Punaarmee ei oleks tulnud seda kaitsma,» ütles Putin Moskva Punasel väljakul tuhandetele paraadile kogunenud sõduritele.

Nõukogude sõdurid «vabastasid Euroopa riigid vallutajate käest, tegid lõpu kohutavale holokaustitragöödiale, päästsid saksa rahva natsismi, selle surmatoova ideoloogia käest».

«Meie kohus on seda meeles pidada,» lisas president ning ärgitas venemaalastel meeles pidada, et natsismivastase võitluse põhiraskus lasus Nõukogude Liidu õlul.

Paraadist võttis osa 14 000 sõjaväelast 13 riigist, demonstreeriti vanu relvi ja sõjamasinaid, aga ka sõjatehnikat uusimaid saavutusi.

Putiniga kõrvuti jälgisid paraadi seisid eakad medalite ja ordenitega sõjaväevormis veteranid, keda hoiti enne üritust karantiinis. 

President oli sunnitud traditsiooniliselt 9. mail peetava võiduparaadi koroonapandeemia tõttu edasi lükkama, see on esimene suursündmus Moskvas pärast viirusepiirangute leevendamist.

Samas toimub see ka nädal enne 1. juulile kavandatud referendumit vastuoluliste põhiseadusreformide üle.

Putin tegi põhiseaduse reformi plaanid teatavaks jaanuaris. Algul näis, et uuendused ei mõjuta tema lahkumist riigipea kohalt viimase ametiaja lõppedes 2024. aastal.

Märtsis jõudis aga parlamenti ettepanek nullida praeguse presidendi ametiajad. Seega ametieaegade piiramine kahega ei puuduta Putinit, kes saab kandideerida ka 2024. aasta presidendivalimistel ja olla teoorias võimul kuni 2036. aastani.

Äsjases usutluses telekanalile Rossija-1 president uuesti kandideerimist ei välistanud.

Põhiseaduse muudatused näevad ette veel presidendiameti tugevdamist ja Vene seaduste ülimuslikkust rahvusvaheliste normide ees. Samuti keelustatakse selles samasooliste abielu ja Vene põhiväärtusena pannakse paika «usk Jumalasse». 

Oma pika võimuloleku ajal on Putin korduvalt kasutanud Nõukogude Liidu võidu pärandit patriootlike meeleolude üleskütmiseks ja valitsuse toetuse kohendamiseks

Vene president süüdistas hiljuti Läänt õelas katses solvata Venemaad läbi Teise maailmasõja ajaloo väidetava ümberkirjutamise.

Putin hoiatas USA konservatiivses ajalehes National Interest avaldatud artiklis ajaloolise revisionismi eest ja ütles, et Nõukogude Liidu rolli pisendamine õõnestab praegust maailmakorda.

Putinit ärritas ka Euroopa Parlamendi mullune resolutsioon, kus öeldi, et 1939. aasta Molotovi-Ribbentropi pakt Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sillutas tee maailmasõjani.

«Ma arvan, et on vastuvõetamatu vabastajad okupantidega võrdsustada,» kirjutas ta.

Maailmasõja puhkemises süüdistas ta hoopis lääneriike ja eriti Poolat, viidates erinevatele lepetele, mida enne konflikti puhkemist Natsi-Saksamaaga sõlmiti. 

Pandeemia eel oli kavas ka Hiina liidri Xi Jinpingi ja Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni osalemine paraadil, kuid nüüd olid temaga koos vaid endiste Nõukogude vabariikide juhid, nagu Valgevene president Aleksandr Lukašenko. 

Enam kui 600 000 nakkusjuhtumiga on Venemaa USA ja Brasiilia järel kolmandal kohal. Surnud on Venemaal 8000 inimest. 

Kreml väitis, et enne paraadi järgiti ettevaatusabinõusid, kuid osalejad maske siiski ei kandnud. Paraad toimus hoolimata asjaolust, et massiürituste keeld on endiselt jõus. 

Paljud piirkonnad tühistasid viiruseleviku kartuses kohalikud paraadid, kuid pidustusi peeti siiski mitmetes linnades, nagu Peterburi ja Volgograd ja annekteeritud Krimmis asuv Simferoopol. 

 Moskva linnapea Sergei Sobjanin ärgitas moskvalasi püsima kodus ja jälgima paraadi koroonaviiruse leviku takistamiseks televiisorist, kirjutas ajaleht Moscow Times.  Kuid sellest hoolimata kogunes paraadi teekonnale hulgaliselt inimesi, kes enamasti eirasid sotsiaalse vahemaa nõuet ega kandnud ka maski. 

Ametiisikute sõnul on ettevaatusabinõusid võetud tarvitusele põhiseadusreferendumi ajaks, mille eelhääletus algab neljapäeval ja jätkub kuni ametliku hääletuspäeva, 1. juuli lõpuni. 

Opositsiooniliider Aleksei Navalnõi sarjas võime tohutute summade kulutamise eest paraadile ja ärgitas oma toetajaid rahvahääletust boikottima. 

Tagasi üles