USA presidendina viimaseid päevi veetev George W. Bush pidas neljapäeval riigipeana viimase telekõne, milles ta kaitses oma ametiajal tehtud otsuseid, ehkki tunnistas, et mõned tema reaktsioonid olid vastuolulised.
Bush peab oma otsuseid vajalikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endast sügava majanduslanguse ja kaks lõpetamata sõda maha jättev Bush tõstis lahkumisetteastes esile eeskätt meetmeid, mida ta on rakendanud finantskriisi ohjeldamiseks ning ameeriklaste kaitsmiseks terroriohu vastu, vahendas Reuters.
Bushi sõnul on finantsriisi tõrjumisel tegutsetud otsustavalt ning see oleks võinud vastasel korral olla ka palju hullem. Ta kinnitas, et sihikindluse ja raske tööga suudavad ameeriklased taastada oma majanduse ja tüürida selle uuesti tõusuteele.
«Me näitame maailmale taas kord Ameerika vaba ettevõtluse süsteemi vastupidavust,» kinnitas president, kes tunnistas, et töötavatele inimestele on praegused ajad olnud rasked. Samas hoiatas ta, et suurimaks ohuks riigile ja väljakutseks järgmisele presidendile jääb endiselt julgeoleku tagamine ja terrorismi tõrjumine.
Bush tunnistas, et mõned tema teod maailma vapustanud 9/11 terrorirünnakute järel olid vastuolulised, kuid jäi seejuures siiski oma otsustele kindlaks, sest viimase seitsme aasta jooksul pole Ameerika Ühendriike terroristid rünnanud. «Paljude nende otsuste üle käib õigustatud arutelu. Kuid nende tulemuste üle ei saa palju vaielda,» leidis ta.
USA mainet maailmas on viimastel aastatel tõsiselt kahjustanud näiteks terrorikahtlusaluste kinnipidamiskeskuse rajamine Guantanamo sõjaväebaasi ja jõhkrate ülekuulamismeetodite lubamine, mis inimõiguslaste sõnul on võrdväärne piinamisega.
«Meie vaenlased on kannatlikud ja täis otsustavust rünnata uuesti,» hoiatas Bush, keda oli Valgesse Majja kohapeale kuulama saabunud asepresident Dick Cheney, terve valitsuskabinet ja mitukümmend väljavalitud kodanikku. «Maailmas on headus ja kurjus ning nende kahe vahel ei saa olla kompromissi.»
Reutersi andmetel peavad paljud ajaloolased juba praegu kaheksat aastat George W. Bushi võimu all üheks halvemaks perioodiks sõdade pärast Iraagis ja Afganistanis, süveneva majanduslanguse tõttu ja üha ägeneva Lähis-Ida konflikti tingimustes, sama näib tõestavat ka ametistlahkuva riigipea ülimadal reiting avaliku arvamuse uuringutes.
Bush on oma viimastel ametipäevadel siiski üritanud anda endast mahajäetavale poliitilisele pärandile positiivsema läike. Eile riigidepartemangu külastades kaitses ta ebapopulaarset sõda Iraagis ning tuumavastasseisu Iraani ja Põhja-Koreaga.
«Me oleme muutnud maailma vabamaks,» kinnitas ta, ehkki tunnistas samas ebaõnnestumist rahuvahenduses juudiriigi ja palestiinlaste tülis, ehkki ei pidanud seda siiski täiesti tulutuks, hoolimata viimased kolm nädalat kestnud Iisraeli-Hamasi sõjast Gaza tsoonis.
USA järgmine president, novembris valitud Barack Obama, annab esimese mustanahalise riigipeana ühendriiklastele ametivande teisipäeval, 20. jaanuaril, misjärel taandub George W. Bush eraellu, kus ta on lubanud jätkata aktiivset ühiskondlikku tegevust.