:format(webp)/nginx/o/2018/03/19/7703165t1h4622.jpg)
Eesti, Läti, Leedu ja Poola parlamendi väliskomisjoni esimehed kutsuvad ühisavalduses riigiduumat ja Vene ametivõime mitte tühistama Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokolle hukka mõistvat resolutsiooni. Avalduses tõdeti, et eelnõul on otsene mõju ka Venemaa kaasaegsele välispoliitikale.
1989. aastal võttis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress vastu otsuse, millega anti hukkamõistev hinnang 1939. aasta Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingule ehk nn Molotovi-Ribbentropi paktile.
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on Riigiduumas menetluses eelnõu, millega tahetakse otsus tagasi võtta, murettekitav katse ajalugu ümber kirjutada. «Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide vahetuks tagajärjeks oli kümnete miljonite inimeste surma põhjustanud Teine maailmasõda, Balti riikide okupeerimine ning Poola jagamine kahe totalitaarse võimu vahel. Seaduseelnõuga üritatakse aga neid sündmusi moonutada ning õigustada väiksemate naabrite vastu sõjalise jõu kasutamist, seda maailmasõja ohvrite mälestuse arvel,» rääkis ta.
Väliskomisjonide esimeeste ühisavalduses märgitakse, et ettepanek resolutsiooni tagasivõtmiseks ei mõjuta pakti ja selle salaprotokollide ühemõttelist hukkamõistmist rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseadusliku aktina. Samuti ei mõjuta see ajaloolaste hinnangut paktile.
Avalduses öeldakse, et totalitaarse imperialismi rehabiliteerimine menetletava seaduseelnõuga on katse õigustada suveräänsete riikide rahvusvahelisel õigusel põhineva võrdse kaitstuse hülgamist. «See on eriti ohtlik, sest õigustab, tegelikult kinnitab Venemaa Föderatsiooni praegust poliitikat Ukraina, Gruusia ja Moldova suhtes ning avab tee tulevastele võimalikele rahvusvahelise õiguse rikkumistele, mis kahjustavad naaberriikide iseseisvust ja suveräänsust,» kirjutavad väliskomisjonide esimehed.
«Kutsume Riigiduumat ja Venemaa Föderatsiooni ametivõime üles tegema kõikvõimalikke jõupingutusi, et rajada oma suhted naabritega rahvusvahelisele õigusele, austusele nende suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu, usalduse taastamisele rahvusvahelistes suhetes ning heanaaberlike suhete taastamisele meie Euroopa osas. Nendes jõupingutustes oleks esimene vajalik samm ettepaneku menetlemisest taganemine,» toonitatakse avalduses.