«Nõusolekuseadus» on suurendanud Rootsis vägistamissüüdistuste arvu

Käeraudades kohtualune. Foto on illustratiivne. Foto: TASS / Scanpix

Uus Rootsi seadus, mis kvalifitseerib iga tahtevastase seksuaalakti vägistamiseks ka juhul, kui selleks vägivalda ei kasutata, on suurendanud järsult vägistamises süüdimõistetute arvu, öeldi kolmapäeval avaldatud uurimuses.

Kõnekeeles «samtyckeslagen» ehk «nõusolekuseadus» jõustus 2018. aasta juulis ning muutis määratlust vägistamisest. Nüüdsest ei sisalda see enam viidet vägivallale, ähvardustele ega ohvri kaitsetu seisundi ärakasutamisele.

#MeToo liikumise tuules vastu võetud seaduses on ka «vägistamine hoolimatusest», ehk juhtumid, kus seksi sooviv isik ei arvesta, et partner ei osale selles vabatahtlikult.

Rootsi riikliku kuritegevuse ennetamise nõukogu uuringust selgub, et 2019. aastal tõusis vägistamises süüdimõistetute arv 2017. aastaga võrreldes 75 protsenti võrra – 190-lt 333-le.

Uurimuses tuvastati 76 juhtumit, mille puhul süüdistajate sõnul ei ole eelmise seaduse alusel kohtu alla antud.

Poolel neist juhtudest mõisteti kohtualune süüdi.