Rootslased on kaotamas usku riigi koroonastrateegiasse

Hoolimata tõsiasjast, et viirus Rootsis endiselt üsna hoogsalt levib, naudivad rootslased randa kogunedes suveilma.

FOTO: JOHAN NILSSON/AFP/Scanpix

Rootslased on kaotamas usku riigi koroonastrateegiasse ja võimude suutlikkusse pandeemiaga võidelda, selgus sel nädalal avaldatud uuringust.

Päevalehe Dagens Nyheter tellitud ja uuringufirma IPSOS tehtud uuringust selgus, et rahva usk riigi suutlikkusse koroonaviiruse levikuga toime tulla on alates aprillist langenud 11 protsendi võrra 45 protsendini. Samal ajal on toetus riiklikule tervishoiuametile langenud 12 protsendi võrra.

Langenud on toetus ka Rootsi vasakpoolsele valitsusele. Kui mais oli valitsuse tegevusega koroonakriisis rahul 50 protsenti küsitletud rootslastest, siis juuniks oli toetus langenud 38 protsendini. Toetus peaminister Stefan Löfvenile langes kümne protsendi võrra.

«Erinevused on piisavalt suured, et saame üsna kindlalt öelda, et toimunud on tõeline muutus,» ütles uuringufirma IPSOS analüütik Nicklas Källebring Dagens Nyheterile. «Vaade võimude suutlikkusele on võtnud selgelt negatiivse pöörde.»

IPSOSe uuring kinnitab teise sel kuul avaldatud uuringu tulemusi. Juuni alguses avaldatud uuringufirma Novus küsitlusest selgus, et vaid 45 protsenti rootslastest usub, et Rootsi valitsus on suutlik koroonakriisi ohjeldama. Aprillis oli sama firma poolt küsitletute seas toetusprotsent võimude tegevusele 63 protsenti.

Vaade võimude suutlikkusele on võtnud selgelt negatiivse pöörde

20

Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest ei kehtestanud Rootsi viiruse leviku kontrolli alla saamiseks väga karme piiranguid ega sulgenud ühiskonda täielikult. Koolid suleti vanemate kui 16-aastaste laste jaoks ja keelati rohkem kui 50 inimese osalusel toimuvad üritused, ent muus toetuti lootusele, et rootslased käituvad mõistlikult ja hoiavad suhtlusvahemaad. Kauplused, restoranid ja spordisaalid jäid avatuks.

Rootsi võimud ütlesid otsust põhjendades, et karmid piirangud, mis kehtestati teistes riikides, pole pikka aega jätkusuutlikud ning võivad endaga kaasa tuua muu hulgas suurenenud töötuse ja vaimse tervise probleemid.

Kolmapäeval ütles Rootsi peaepidemioloog Anders Tegnell Rootsi raadiole, et tema silmis paistis maailm piiranguid kehtestades justkui hulluks minemas. 

Rootsis on koroonaviirusega nakatumise järel surnud 5230 inimest. Miljoni inimese kohta on seega surnud 511 inimest, mis on märkimisväärselt kõrgem arv kui naaberriikides Taanis (104), Soomes (59) ja Norras (47), kus rakendati karmid piirangud, vahendas The Guardian. Samas on miljoni elaniku kohta rohkem surmajuhtumeid Suurbritannias (650), Hispaanias (606) ja Itaalias (573).

Paljudest teistest riikidest kõrgem nakatunute arv on tinginud selle, et juunis piire avavad Euroopa Liidu liikmesriigid hoiavad end rootslastele endiselt suletuna. 

Tagasi üles
Back