Läinud aasta lõpus tulid Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament välja ettepanekuga kutsuda ellu Euroopa tuleviku konverents ning kesknädalal andsid Euroopa Liidu (EL) riikide saadikud ühenduse juures ka ELi Nõukogu nimel heakskiidu selle korraldamise põhimõtetele. Mis on aga üldse kogu ettevõtmise siht?

Kui konverentsi plaan mullu välja kuulutati, oli selle eesmärgina sõnastatud soov selgitada välja, kuidas peaks ELi poliitika ja institutsioonid edaspidi muutuma.

Kuigi konverentsi algne idee pärineb Prantsusmaa presidendilt Emmanuel Macronil, haaras sellest kinni Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning seadis selle oma ametiaja üheks keskseks teemaks.

«Ma tahan, et kodanikel oleks võimalus oma sõna sekka öelda Euroopa tuleviku konverentsil, mis algab 2020. aastal ja kestab kaks aastat,» lubas mullu hilissügisel toona veel Euroopa Komisjoni presidendi rolli ülevõtmist oodanud von der Leyen oma poliitikadokumendis.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

FOTO: Emilie Gomez / Euroopa Parlament

«Konverents peaks tooma võrdsete partneritena kokku kodanikud, andes sealhulgas tähtsa tolli noortele inimestele, kodanikuühiskonna ja Euroopa institutsioonid. Konverents peaks olema hästi ettevalmistatud, selgelt piiritletud ja selgete eesmärkidega, milles on kokku leppinud [Euroopa] Parlament, [Euroopa] Komisjon ja [Euroopa Liidu] Nõukogu. Ma olen valmis järgima seda, milles kokku lepitakse, seadusandlike sammudega, kui see on kohane. Ma olen valmis ka [Euroopa Liidu] lepingi muutmiseks,» jätkas von der Leyen.

Osapooled endiselt eri meelt

Konverents pidi alustama tegevust juba tänavu mais, kuid Covid-19 pandeemia lõi plaanid sassi ja ürituse avalöök lükati edasi. Euroopa Komisjoni asepresident Dubravka Šuica ütles kevadel Financial Timesile, et enne septembrit konverents tööd ei alusta.

Kuid ka pandeemiata olid ELi institutsioonid raskustes konverentsis täpse kava kokku leppimisel.

Parlament tegi ettepaneku luua temaatilised kodanike foorumid ja vähemalt kaks noortefoorumit, mis koosnevad maksimaalselt 200–300 kodanikust.

Eelkõige tekitas ärevust von der Leyeni ja Euroopa Parlamendi mainitud ELi aluslepingute muutmise võimalus ning jaanuaris kadus viide sellele Euroopa Komisjoni dokumentidest.

Euroopa Parlament väljendas seepeale pahameelt, sest varem oli toodud ettepanekute seas välja ka võimalus anda ELi kodanikele õigus valida Euroopa Komisjoni presidenti ja lubada Euroopa Parlamendi valmistel rahvusvahelisi nimekirju, mis mõlemad nõuaks aluslepingute muutmist, vahendas Politico.

Jaanuari keskel peetud täiskogu istungil võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles avaldati soovi, et aruteludes, kuidas lahendada sise- ja välisprobleeme, mida ei olnud Lissaboni lepingu jõustumise ajal ette nähtud, oleksid kesksel kohal kodanikud.

Erineva taustaga inimesed, kodanikuühiskonna esindajad ja sidusrühmad Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tuleb kaasata ELi prioriteetide koostamisse läbipaistval ja kaasaval moel, rõhutati resolutsioonis.

Parlament tegi ühtlasi ettepaneku luua temaatilised kodanike foorumid ja vähemalt kaks noortefoorumit, mis koosnevad maksimaalselt 200–300 kodanikust, sealhulgas vähemalt kolmest kodanikust iga liikmesriigi kohta.

Kodanike foorumite esindajad kutsutaks konverentsi täiskogu istungile, et esitada oma järeldused ja neid arutada Euroopa Parlamendi liikmete ja liikmesriikide parlamentide esindajate, nõukogu ministrite, komisjoni asepresidentide ning teiste ELi institutsioonide, organite ja sotsiaalpartnerite esindajatega.

Kui konverents lõpuks avapaugu saab, on lisaks algselt kavandatud debatiteemadele – võitlus kliimamuutustega, võrdõiguslikkus, digitaalne areng, ELi kodanike jaoks toimiva majandusmudeli leidmine, aga ka juhtkandidaadi süsteem ja rahvusvaheliste nimekirjade kasutamine Euroopa Parlamendi valimistel – kindlasti arutlusel ka tervishoid ja ELi reaktsioon koroonaviiruse pandeemiale.

Nädal tagasi esitatud uues resolutsioonis nõudis Euroopa Parlament, et Euroopa tuleviku konverents algaks võimalikult kiiresti ja võtaks arvesse Covid-19 pandeemia põhjustatud probleeme.

Parlamendiliikmed rõhutasid taaskord, et konverentsile peavad järgnema konkreetsed sammud, mis aitaksid lahendada kodanike põhimuresid, sealhulgas ELi reformid, mis võivad hõlmata ka aluslepingute läbivaatamist.

Euroopa Parlamendi poolakast saadik ja endine Euroopa Komisjoni volinik Danuta Hübner (Euroopa Rahvapartei) lausus resolutsiooni vastu võtmise järel, et arutelud on kestnud juba sedavõrd kaua, et nüüd tuleb asuda tegudele.

Europarlamendi saadik Danuta Hübner (Poola, EPP).

FOTO: DAINA LE LARDIC / EUROOPA PARLAMENT

«Sotsiaalmeedia ja veebiseminarid näitavad selgelt kodanike poolehoidu Euroopale, mis hoolib oma kodanikest ja jääb maailmale avatuks,» ütles ta The Parliament Magazine’ile. «Euroopa suutlikkust (või võimetust) tegutseda võivad ära kasutada Euroopa-vastased populistid. Seepärast on selle konverentsi alustamine praegu nii oluline. See võib olla murranguline võimalus jõuda demokraatlikuma, legitiimsema ja efektiivsema liiduni.»

Esimehe küsimus lõhestab

Samas jahutas üleeile Euroopa Liidu Nõukogu juures tegutsevate liikmesmaade saadikute kokku lepitud tekst taas parlamendi indu ELi aluslepingute muutmiseks, tuues välja, et konverents ei hõlma ELi lepingu artiklit 48, mis käsitleb muudatuste tegemist ELi aluslepetesse.

Avalduses rõhutati siiski, et konverents peaks algama kohe, kui pandeemia seda võimaldab ning selle tulemused peaks kajastuma raportis Euroopa Komisjonile 2022. aastal, jättes siiski lahtiseks protsessi vahepealese käigu.

Ühtlasi jättis Nõukogu lahtiseks ka küsimuse, kes peaks Euroopa tuleviku konverentsi protsessi vedama, mis siis et parlament soovis juba aasta hakul nimetada konverentsi esimeheks oma belglasest saadiku Guy Verhofstadti (liberaalse Renew Europe’i fraktsiooni esindaja), kirjutas Euractive.

Euroopa Parlament sooviks Euroopa tuleviku konverentsi esimehena näha belglast Guy Verhofstadti (Renew Europe).

FOTO: DAINA LE LARDIC / EUROOPA PARLAMENT

Politico andmeil leiavad mõned diplomaadid, et Verhofstadti tugev poolehoid Euroopa föderaliseerumisele teeb ta antud töö jaoks ebasobivaks, mistõttu ütlesid saadikud sellenädalases dokumendis, et konverentsi peaks juhtima «väljapaistev Euroopa isiksus selle sõltumatu ja ainsa esimehena».

Ursula von der Leyen on omalt poolt pannud Euroopa tuleviku konverentsi eest vastutama kolm volinikku: Věra Jourová, Maroš Šefčoviči ja Dubravka Šuica.

Šuica ülesanne on eelkõige konverentsi ettevalmistamine, Jourová peaks konverentsil esindama Euroopa Komisjoni ning Šefčoviči kanda jääks selle tulemuste ellu rakendamine üheskoos Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendiga.

Kuigi endiselt on selgusetu, mis suunas protsess kulgeb, võib nüüd ajalehe New Europe hinnangul arvestada, et kui konverents lõpuks avapaugu saab, on lisaks algselt kavandatud debatiteemadele – võitlus kliimamuutustega, võrdõiguslikkus, digitaalne areng, ELi kodanike jaoks toimiva majandusmudeli leidmine, aga ka juhtkandidaadi süsteem ja rahvusvaheliste nimekirjade kasutamine Euroopa Parlamendi valimistel – kindlasti arutlusel ka tervishoid ja ELi reaktsioon koroonaviiruse pandeemiale.