Eurooplased ihkavad pärast pandeemiat ELi suuremat koostööd

Rahvas tervitamas piiride taasavamist Prantsusmaa linna Strasbourgi ja Saksamaa linna Kehli ühendaval sillal.

FOTO: PATRICK HERTZOG/AFP/Scanpix

Eurooplased leiavad, et Euroopa Liit (EL) reageeris koroonaviiruse pandeemiale kehvasti, ent valdav enamus arvab, et kriisi järel on vaja ELi senises tihedamat koostööd, selgub värskest uuringust.

Euroopas viirusest enim haavata saanud Itaalias leiab 64 protsenti küsitletutest, et EL ei suutnud pandeemia ajal tegutseda oma ülesannete kõrguselt. Sama leiab 61 protsenti prantslastest, selgub mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) sel nädalal avaldatud uuringust.

Vaid neli protsenti itaallastest leiab, et riigi olulisim liitlane pandeemia ajal oli EL. Samas peab 25 protsenti itaallastest riigi suurimaks liitlaseks keerulisel perioodil hoopis Hiinat.

Sarnaselt leiab ka vaid neli protsenti sakslastest, et riigi suurimaks liitlaseks oli EL. Samas ei ole sakslastel suuri tundeid Hiina vastu - viimast peab riigi suurimaks liitlaseks üksnes kaks protsenti sakslastest.

ELi peavad riigi kõige olulisemaks liitlaseks pandeemia ajal seitse protsenti prantslastest, kaheksa protsenti hispaanlastest ja 17 protsenti poolakatest. Neis riikides küsitletute enamik leidis siiski, et pandeemias ei aidanud nende kodumaad tõeliselt mitte keegi.

Küsitlus viidi läbi 11 000 Bulgaaria, Taani, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Portugali, Hispaania ja Rootsi kodaniku seas.

Uuringust selgus, et suhtumine ELi institutsioonidesse halvenes pandeemia ajal, seda eriti Itaalias, Hispaanias ja Prantsusmaal.

Uuringu autorite sõnul pole aga kõige murettekitavam mitte tõsiasi, et paljude küsitletute meelest ei tegutsenud EL pandeemia ajal piisavalt hästi, vaid hoopis see, et eurooplastele tundus EL keerulisel ajal ebaoluline.

Osalt on see selgitatav ELi olemusega, sest valdavalt kuuluvad tervishoiu- ja sotsiaalküsimused liikmesriikide, mitte ELi pädevusse. Negatiivsena mõjus eurooplaste jaoks aga ka liikmesriikide otsus asuda riigipiire ilma naabritega läbirääkimata ja ELi ühise koordineerimiseta sulgema. Samuti mäletatakse, et ELi üleskutse liikmesriikidele viiruspuhangust esimesena räsida saanud Itaaliat aidata ei saanud vastukaja, vahendas uuringu tulemusi EUObserver.

Samas on pandeemia mõjutanud negatiivselt ka Hiina ja USA kuvandit eurooplaste silmis. Nii leiab rohkem kui 70 protsenti taanlastest ja portugallastest, et nende eelarvamused USAst on halvenenud. Sama leiab 68 protsenti prantslastest, 65 protsenti sakslastest ja 64 protsenti hispaanlastest.

Samas leidis uuring, et paljud eurooplased on pandeemia ajal varasemast rohkem veendunud, et EL peab tulevikus senisest enam koostööd tegema, kirjutasid uuringu autorid Ivan Krastev ja Mark Leonard.

Seejuures märgitakse, et oma seniseid vaateid on osaliselt muutnud nii Euroopa integratsiooni toetavad kosmopoliidid kui ka euroskeptikud. 

Varem ELi asemel rohkem oma rahvusriiki uskunud inimesed said pandeemia ajal aru, et üleeuroopaline koostöö on parim, võib-olla isegi ainus võimalus tagada nende enda koduriigi tähtsuse püsimine. Teisalt said kosmopoliidid aru, et maailmas võtavad võimust kaks suurjõudu, Ameerika Ühendriigid ja Hiina, kelle vahele surutud Euroopa jaoks on parim võimalus oma väärtuseid säilitada see, kui EL tugevdab oma strateegilist suveräänsust.

Tagasi üles