/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/01/12/911412t1h0dcd.jpg)
Läti valitsusse kuuluv rahvuslaste ühendus esitas täna konstitutsioonikohtule avalduse, milles soovitakse hinnangut vene keele kui teise riigikeele staatuse üle toimuva referendumi seaduslikkusele.
Läti rahvuslased vaidlustasid keelereferendumi konstitutsioonikohtus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pöördumises palutakse peatada 18. veebruarile kavandatud referendum vene keelele teise riigikeele staatuse omistamise üle ning anda hinnang, kas rahvahääletus on kooskõlas Läti põhiseaduse olemuse ning riigikorralduse põhialustega, ütles rahvuslaste ühenduse pressiesindaja Ieva Līne BNS-ile.
Pöördumise allkirjastas 30 seadusandjat. Selle signeerisid kõik 14 rahvuslaste ühenduse parlamendifraktsiooni liiget, aga ka 15 seadusandjat peaminister Valdis Dombrovskise paremtsentristlikust Ühtsusest ning üks saadik opositsioonilisest Roheliste ja Talurahva Liidust.
Konstitutsioonikohtu esimehe abi Liga Paulina ütles BNS-ile, et esimees on pöördumise juba edastanud kolmele kohtunikule, kes peavad otsustama, kas võtta asi arutlusele või mitte. Seaduse järgi tuleb selline otsus langetada kuu aja jooksul, ent tõenäoliselt teeb kohus oma menetlusotsuse varem.
Kui seda küsimust otsustatakse arutama hakata, siis alustavad selle kallal tööd kõik konstitutsioonikohtu kohtunikud ning nad peavad langetama otsuse vahemeetmete osas, mis võib muu hulgas tähendada referendumi peatamist, selgitas Paulina.
Keskvalimiskomisjon ütles neljapäeval, et jätkab referendumiks valmistumist, kuni konstitutsioonikohus pole selle seaduslikkuse üle otsust langetanud.
„Loomulikult teavitame oma partnereid praegusest ebakindlast olukorrast, ent keskvalimiskomisjoni jaoks ei ole mingeid õiguslikke aluseid, et peatada valmistumist referendumiks, kuni konstitutsioonikohus pole oma otsust langetanud,“ selgitas pressiesindaja Kristīne Bērziņa BNS-ile.
Ta lisas, et komisjon kavatseb referendumi materjalid esmaspäeval trükki saata.
Rahvahääletus vene keelele teise riigikeele staatuse omistamise üle on määratud 18. veebruariks. Eeldatakse, et põhiseadusemuudatused kukuvad läbi, kuna heakskiiduks vajavad need vähemalt poolte valimisõiguslike kodanike ehk 771.350 inimese toetust.