Koroonakriis paiskab miljon itaallast vaesusesse

Turismisektori töötajate meeleavaldus Napolis.

FOTO: Manuel Dorati/SIPA/Scanpix

Prognooside kohaselt langeb miljoni itaallase elatustase selle aasta jooksul koroonakriisi tõttu allapoole vaesuspiiri ja 40 protsenti väikeettevõtteid kaob.

«See toimub otse meie silme ees,» lausus põllumeeste liidu Coldiretti majandusnõunik Lorenzo Bazzana. «Inimesed, kes ei olnud varem raskustes, kannavad nüüd väga rasket majanduslikku koormat ja pöörduvad abi saamiseks toidupankade poole.»

Coldiretti avaldatud hinnangu kohaselt mõjub koroonakriis miljonile itaallasele majanduslikult laostavalt, vahendab The Guardian.

Kuigi peaminister Giuseppe Conte lubas sel kuul kõnelustel päästa riigi majanduse prognoositud kümneprotsendilisest tootmislangusest ja pakkuda meetmeid, millega oleks võimalik vältida töökaotusi ja abistada halval järjel majandussektoreid, ei ole need plaanid jõustunud.

Ettevõtetele ja eraisikutele, kes vajavad kiiret majandusabi, on peaministri sõnad olnud suuresti ainult roosa vaht. Itaalia aeglane bürokraatia tähendab seda, et vaid 30 protsenti ettevõtteid on saanud lubatud majandusabi ja paljud ettevõtjad ootavad endiselt riigi pakutud laene. Samal ajal seisavad tuhanded töölised käsi pikal abirahasid oodates.

«Ettevõtetele ja eraisikutele makstavate toetuste osas on suured viivitused,» sõnas Londonis asuva uuringufirma Tenedo kaasjuhataja Wolfango Piccoli. «Ja samal ajal kui kõik keskenduvad suurtele summadele, on lõppkokkuvõttes tegelikult tähtis riigi võimekus raha kohale toimetada, eriti kõige nõrgemate ühiskonnaliikmete jaoks.»

Suur osa koormusest abivajajate aitamisel on langenud heategevusorganisatsioonide ja kogukondlike algatuste õlule. Paljud supermarketid Roomas on pannud käima spesa sospesa süsteemi, millega poodlejad saavad osta kaupa, mille heategevusorganisatsioonid siis abivajajateni toimetavad.

Eelmisel nädalal asutas paavst Franciscus fondi, mille eesmärk on aidata raskustes Rooma perekondi. Nonna Roma vabatahtlikud toimetavad nüüd regulaarseid toidupakke 7500 inimesele. Enne pandeemiat oli abisaajate hulk 300.

«Need on uued vaesed,» lausus vabatahtlik Alberto Campailla. «Nende seas on töö kaotanud inimesi või inimesi, kes tegid juhutöid. Samuti noori eksperte, kelle sissetulek on drastiliselt vähenenud.»

Campailla märkis, et valitsus peaks laiendama eelmisel aastal tutvustatud baassissetuleku süsteemi, et aidata inimesi üürimaksetega.

«Valitseb tõsine oht, et paljud inimesed ei suuda oma üüri maksta ja kaotavad kodu,» lausus vabatahtlik.

Euroopa Liidu taastusfondi heakskiitmisel ei ole raha saadaval enne 1. jaanuarit. Seni on ainus võimalik toetusallikas Brüsselilt Sure programm, mis keskendub peamiselt töötuabile.

Elanikud on aga ebakindlad, kas valitsus suudab realiseerida lubadused kodanike aitamiseks.

«Mul ei ole palju usku toimuvatesse kõnelustesse. Itaalia on täis väikeettevõtteid, mis ei ole pakkunud mitte ainult majanduslikku tuge, vaid ka sotsiaalset ühtsust. Poliitikud ei ole seda mõistnud. Me ei taha raha jagamist, me tahame seadusi, mis võimaldaks meil teha plaane ja investeerida,» märkis mööbliärimees Gianpaolo Grilli.

Kuigi pandeemia majanduslik mõju on juba ilmne, prognoosib Piccoli, et tegelikku kahju saab näha alles sügisel. Itaalia kaotab sel aastal miljardeid eurosid elutähtsast turismisektorist. Ligi 40 protsenti väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid kaob.

Ning oodata on töötute lainet, kui tühistatakse augustini kehtiv vallandamiste keeld ja oktoobris lõppev sundpuhkuse toetus.

«Hoolimata rahasummast, mis võib tulla Brüsselist, on väljavaated päris rängad,» lausus Piccoli. «Ja ma ei arva, et see valitsus on suuteline koostama kõikehõlmavat, ühtlast, usaldusväärset ja efektiivset plaani.»

Tagasi üles