ELi riigid: Poola peaks inimõiguste rikkumise eest vähem toetust saama

LGBT õiguste toetajate vastumeeleavaldus Krakovis.

FOTO: BARTOSZ SIEDLIK/AFP/Scanpix

Taani peaminister on üks valitsusjuhtidest, kes arvab, et Poola peaks justiitssüsteemi painutamise ja seksuaalvähemuste diskrimineerimise tõttu saama väiksemat toetust Euroopa Liidu taastusfondist.

Euroopa Liidult Poolale määratava koroonakriisi taastusfondi maksed on tekitanud Liidus paksu verd. Poola peaks olema Hispaania järel suuruselt teine toetuse saaja, kuid mõned poliitikud arvavad, et see ei ole õiglane, arvestades Poola rünnakuid õigusriigi ja LGBT kogukonna vastu. Poola majandus on üks koroonakriisist vähem mõjutatuid.

The Guardiani valdusesse sattunud ELi riikide seas ringlevad analüüsid näitavad, et vähemalt kahe riigi valitsusjuhid, nende seas ka Taani peaminister Mette Fredriksen, on teinud üleskutse vaadata üle Euroopa raha jagamine ja karmistama selle saamise tingimusi.

«Seda on keeruline mõista ja omaks võtta, arvestades, et olukord Poolas ei jõudnud ligilähedalegi inimkannatustele, mida nägime Itaalias ja Hispaanias,» lausus üks ELi vanemdiplomaat The Guardianile.

«Poola naeruvääristab meie väärtusi ja saab selle eest preemiat. See on vastuvõetamatu. Lõuna-Euroopa on saanud kõige enam kannatada Covid-kriisist, migratsioonikriisist ja kliimakriisist, kuid lõpetab mingil põhjusel tühjade pihkudega,» lisas ametnik.

ELi 27 valitsusjuhti kohtuvad 17. juulil esimest korda alates veebruarist, et jõuda kokkuleppele Euroopa taastusfondi jagamises ja kasutamises. Kokku soovitakse laenata 750 miljardit eurot.

Viimaste andmete kohaselt peaks Poola saama fondist 37 miljardit eurot ning panustama selle tagasimaksmisse 21 miljardit. Seega oleks Poola puhaskasu 16 miljardit eurot.

Itaalia peaks saama 81,8 miljardit eurot, kuid panustab omalt poolt 59 miljardit, mis jätab riigile 22 miljardi euro suuruse puhta toetuse summa. Seda hoolimata tõsiasjast, et Itaalias on surnud koroonakriisi tagajärjel 34 000 inimest ja riigi majandus langeb sel aastal oodatavasti 9,5 protsenti.

Belgia, mille Covid-19 suremus on liidus elanike arvu kohta kõrgeim, on üks väiksematest toetuse saajatest.

Muret Poola käitumise pärast on tugevdanud president Andrzej Duda tagasivalimiskampaania, mille käigus ta on viimaste nädalate jooksul korduvalt rünnanud riigi LGBT kogukonda ja hoiatanud «välisjõudude» katsete eest õõnestada riigi tranditsioonilisi väärtusi ja identiteeti.

Valitsusväliste organisatsioonide kohaselt on kolmandik Poola haldusüksusi kuulutanud end «LGBT vabadeks tsoonideks», kus on võetud vastu seksuaalvähemuste vastaseid seadusi.

Vastuseks ELi kriitikale ELi taastusfondi jagamise aadressil, lausus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et raha tuleks kasutada suurema vastupidavuse tekitamiseks vaesemates riikides.

Komisjon lisas ka, et see kehtestab maksud taastusfondi rahastamiseks, et riigid nagu Hispaania ja Itaalia ei peaks nii palju panustama, kui praegused prognoosid näitavad.

Skeptikud on aga väljendanud kahtlust, kas ettepanekud süsihappegaasi emissioonide ja plastiku maksustamisest kuhugi jõuavad, arvestades mõnede ELi liikmesriikide, sealhulgas Poola vastuseisu.

«Riik, mis on tallanud jalge alla õigusriigi, väldib vastutust kliimaküsimustes, ei näita mingit solidaarsust rände osas ja naeruvääristab väidet, et EL jagab ühtseid väärtusi, näeb nüüd rahalaeva saabumist,» lausus üks ELi diplomaat.

«Me räägime riigist, mille president soovib tagasivalimist lubadusega, et kehtestab geivabad tsoonid. On murettekitav, et EL ei leia paremat moodust selle olukorraga tegelemiseks. Pilt ei ole ilus,» lisas ta.

Tagasi üles