Euroopa Parlament asub ametlikult Strasbourgis, parlamendi peasekretariaat aga hoopis Luxembourgis ja suur osa parlamendi komisjonide tööst leiab aset Brüsselis. Millal ja miks kujunes välja töö kolmes linnas?

Kui mainida sõnapaari Euroopa Parlament, kangastub paljudel silme ees Belgia pealinn Brüssel. Tegelikult on parlamendi ametlik asukoht hoopis Brüsselist enam kui 400 kilomeetri kaugusel Prantsusmaa idaosas asuvas Strasbourgis. Valemis on veel kolmaski linn, nimelt Luxembourg, kus asub parlamendi peasekretariaat.

Kolmes linnas töötamise juured ulatuvad juba ligi 70 aasta tagusesse aega, ametlikult aga lepiti sellises töökorralduses kokku 1990. aastatel.

Kompromiss viis Brüsselist Luxembourgi

Kui Euroopa Liidu eelkäija Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ) 1951. aastal asutati, pidid kõik selle institutsioonid asuma tööle Brüsselis. Seda pooldasid kõikide ESTÜ asutajaliikmete valitsusjuhid peale Belgia peaministri, kes nägi institutsioonide koduna pigem Brüsselist saja kilomeetri kaugusel asuvat Liège'i.

Kuna vaja oli kõikide riikide üksmeelset otsust, langetati kompromissina institutsioonide asupaiga valik hoopis Luksemburgi pealinna Luxembourgi kasuks. Peagi aga ilmnes probleem, sest Luxembourgis puudus ESTÜ parlamentaarsele assambleele sobilik piisavalt suur istungisaal.

Lähim sobilik saal oli Prantsusmaal Strasbourgis asuv Euroopa Nõukogu (rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast, mitte ajada segi Euroopa Liidu Nõukoguga) istungisaal.

Juba 1952. aastal hakkas sama saali kogunemiseks kasutama ka parlamentaarne assamblee, tänapäeva Euroopa Parlamendi eelkäija, ja sellest hetkest alates on parlament ja Strasbourg omavahel lahutamatult seotud.

Kui 1950. aastatel kasutas Euroopa Parlamendi eelkäija ESTÜ parlamentaarne assamblee Strasbourgis asuvat Euroopa Nõukogu istungisaali, siis nüüd käib parlament koos 1999. aastal valminud Louise Weissi nimelises parlamendihoones.

FOTO: FREDERICK FLORIN/AFP/Scanpix

Kujuneb töö kolme linna vahel

Kui 1957. aastal loodi Euroopa Ühendus, suundus suurem osa institutsioone järk-järgult Brüsselise, milles kujunes Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu tegevuse põhikoht.

Luxembourgi jäid vaid finants- ja õigusinstitutsioonid ning Euroopa Kontrollikoda. 

Kui ESTÜ parlamentaarne assamblee 1962. aasta märtsis Euroopa Parlamendiks muutus, viidi ka selle tegevus osaliselt üle Brüsselisse. Eesmärk oli lähendada parlamenti komisjonile ja nõukogule, kelle tegevuse jälgimine on parlamendi üks ülesannetest.

Ent täielikult Strasbourgist ära ei kolitud, samuti toimusid 1960. ja 1970. aastatel parlamendi lisaistungid kohati Luxembourgis. Tänaseni asub Luxembourgis Euroopa parlamendi peasekretariaat.

Euroopa parlamendi peasekretariaadi hoone Luxembourgis.

FOTO: Caro/Andreas Bastian/Scanpix

Osalise Brüsselisse kolimise järel võisid parlamendi lisaistungid toimuda ka Belgia pealinnas, aga täiskogu istungid pidid endiselt toimuma Strasbourgis. Nii koguneb parlament seal tänaseni igal aastal 12 korral, tavaliselt iga kord neljaks päevaks.

Aastaid ei suutnud Belgia ja Prantsusmaa leppida kokku parlamendi ametlikku ja lõplikku asukohta. Läbimurre toimus 1992. aastal Edinburghi tippkohtumisel, kus Belgia nõustus Strasbourgi saamisega parlamendi ametlikuks asukohaks, aga seda tingimusel, et kõik teised tegevused, näiteks komisjonide ja fraktsioonide kohtumised ning täiendavad istungid, toimuvad Brüsselis. 

Ametlikult kinnitati selline kokkulepe 1999. aasta Amsterdami lepinguga. 

Brüsselis koguneb parlament Paul Henri Spaaki nimelises hoones.

FOTO: Ruffer/Caro/Scanpix

Arutelu puhkeb ja vaibub taas

Aeg-ajalt kerkib üles arutelu kolmes linnas tegutsemise keerukuse, rahalise kulu ja keskkonnakahju üle, aga muudatusi senises süsteemis pole läbi viidud, sest see nõuab Euroopa Liidu Nõukogu ühehäälset otsust. Euroopa Parlamendil endal pole õigust oma asukoha üle otsuseid langetada.

Parlamendi Strasbourgist ära kolimisele on vastu peamiselt Prantsusmaa. Euroopa Liidu institutsioonide asukoht on igas kõnealuses riigis nii uhkuse kui majandusliku huvi küsimus.

Nii on Strasbourgil parlamendi ametliku asukohana tugev sümboolne tähtsus, sest näitab sõjakirve mahamatmist kahe Euroopa suurriigi, Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Nimelt asub Strasbourg piirkonnas, mida mõlemad riigid ajaloos endale kuuluvaks on pidanud. 

Seni on arutelud parlamendi ühte linna kolimise küsimuses pärast aeg-ajalt pinnale kerkimist taas vaibunud ja kehtima on jäänud kolmes linnas töötamise süsteem.