Eurooplased võivad hankida ukrainlastele vajaliku tehnilise gaasi

Oliver Tiks
, reporter / toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa peaminister Vladimir Putin (keskel) kohtumas Itaalia energiagigandi Eni SpA tegevjuhi Paolo Scaroniga (paremalt teine) oma residentsis Novo-Ogarjovos, kuhu tuli kohale ka Gazpromi juhatuse esimees Aleksei Miller (vasakul).
Venemaa peaminister Vladimir Putin (keskel) kohtumas Itaalia energiagigandi Eni SpA tegevjuhi Paolo Scaroniga (paremalt teine) oma residentsis Novo-Ogarjovos, kuhu tuli kohale ka Gazpromi juhatuse esimees Aleksei Miller (vasakul). Foto: AP / Scanpix

Euroopa energiakompaniid kaaluvad plaani, mis võiks murda patiseisu Venemaa ja Ukraina vahel puhkenud gaasisõjas ning taastada keset talve katkenud tarned lääne suunas.


Itaalia energiagigandi Eni SpA tegevjuht Paolo Scaroni ütles pärast arupidamist Venemaa peaministri Vladimir Putiniga eile hilisõhtul, et transiidi jätkumiseks vajalikku nn tehnilist gaasi võib hakata Gazpromi asemel ukrainlastele andma energiafirmade konsortsium, vahendas Reuters.

See samm võiks panna läbirääkimised uuesti liikuma, kuna seni on tehnilise gaasi pakkuja küsimus üks keskseid lahendamata punkte vaidlustes. Kiievi hinnangul peaks tehnilist gaasi andma tarnijamaa, Moskva aga väidab, et transiitmaa hoolitsegu ise oma probleemide eest.

Eni SpA on juhtiv gaasioperaator Euroopas ja suurim Ukraina transiitgaasi jagaja. Scaroni sõnul kuuluvad lisaks itaallastele konsortsiumisse ka teised Gazpromi suurpartnerid: sakslaste E.ON Ruhrgas, prantslaste Gaz de France Suez ja austerlaste kompanii, milleks venelaste kinnitusel on ÖMV.

Eurooplaste hangitava tehnilise gaasi eest maksmise juurde pöördutakse hiljem, kui maagaasivood on jälle liikuma saadud ja kokkulepe Ukraina ja Venemaa vahel uue gaasihinna osas saavutatud.

Probleemi hakatakse lahendama juba täna, kui Putin kohtub Saksamaal liidukantsler Angela Merkeliga, sest idapoolsete allikate kinnitusel sõidab Scaroni samuti sinna, et osaleda kahe riigi ametnike kohtumisel.

Gazpromi esindaja sõnul tegeletakse täna konsortsiumi organisatoorse poolega ning ilmselt veel 1500 miljoni kuupmeetri tehnilise gaasi reaalse ostmiseni ei jõuta. Seda kogust on ukrainlaste kinnitusel vaja vahepeal tarnete katkemise tõttu seiskunud survejaamade uuesti käivitamiseks.

Kiievis kohtuvad samal ajal mitme Ida-Euroopa riigi liidrid Ukraina presidendi Viktor Juštšenkoga, arutamaks võimalusi gaasitüli lahendamiseks, mis on jätnud pea paarkümmend riiki osaliselt või mõned ka täielikult ilma Venemaa gaasitarnetest. Ukraina riigipea käis ise eile oma seisukohti selgitamas ka Suurbritannias.

Ukraina peaminister Julia Tõmošenko lendab homme taas Moskvasse, et kohtuda seal kolleeg Putiniga. Gazpromi ametniku sõnul kutsutakse sinna kohale ka värske konsortsiumi esindajad. Euroopa Liit plaanib kõnelusi jälgima saata aga oma energiavoliniku Andris Piebalgsi ning eesistujamaa Tšehhi tööstus- ja kaubandusministri Martin Rimani.

Brüsselis puudub siiski entusiasm osaleda eraldi tippkohtumisel, mida pakkus välja Venemaa president Dmitri Medvedev, sest selles nähakse võimalikku katset bloki ühtsust lõhestada, mis seni pole kuigi hästi õnnestunud.

Euroopa Liit impordib viiendiku tarbitavast maagaasist Venemaalt läbi Ukraina ning viimased nädalad näitavad, et liiga suur sõltuvus sellest muudab ühenduse haavatavaks, mistõttu on taas hakatud rääkima energiatarnete mitmekesistamisest. Kõige raskemas seisus on praegu Slovakkia ja Bulgaaria.

Venemaa ja Ukraina gaasituli taustaks on ka viimaste aastate jooksul üha pingestunud suhted Moskva ja Kiievi vahel, seoses viimase pürgimusega liituda lääne poliitiliste ja julgeolekustruktuuridega, eeskätt NATOga, aga ka toetusega Gruusiale augustis puhkenud sõja ajal ja järel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles