Uuring: koroonaviirus oli Hispaanias aasta enne pandeemiat

Koroonaviiruse proovi näidis.

FOTO: KAI PFAFFENBACH/REUTERS/Scanpix

SARS-CoV-2 jälgi leiti Barcelona reoveeproovist, mis pärines 2019. aasta märtsist, selgub Barcelona ülikooli uuringust. Mõned rahvusvahelised teadlased on aga uuringu tulemused kahtluse alla seadnud.

Uuringu tulemused viitavad sellele, et SARS-CoV-2 levis Hispaanias pikalt enne seda, kui viiruse olemasolu tuvastati, vahendab Euractiv. Hispaania valitsus kuulutas koroonaviirusega seoses välja eriolukorra selle aasta 14. märtsil.

Barcelona ülikooli eksperdid uurisid kahe Kataloonia pealinna reoveejaama nädalasi veenäidiseid eeldusel, et inimeste väljaheidetes on säilinud hulgaliselt koroonaviiruse genoomi. Üks positiivse tulemuse andnud näidis pärines 2019. aasta 12. märtsist.

«SARS-CoV-2 genoomi tase ühtis selgelt Covid-19 juhtumite arenguga elanikkonna seas,» selgitas uurimuse koordinaator Albert Bosch.

Viirusegenoomi leidmine enne diagnoositud nakatumisi näitab spetsialistide sõnul, et Covid-19ga nakatunutel võidi ekslikult diagnoosida gripp.

Madridi piirkond teatas, et hakkab jälgima 300 reoveepunkti, neist 45 pealinnas, et tuvastada koroonaviiruse jälgi. Samasugust praktikat kasutavad ka teised Euroopa riigid.

Seni on kõige varasemad märgid koroonaviirusest tuvastatud Hiinas 2019. aasta detsembris. Teadaolevalt jõudis SARS-CoV-2 Hispaania mandriosale selle aasta veebruaris.

Mitmed eksperdid on Boschi meeskonna uuringu tulemused kahtluse alla seadnud, samuti ei ole uuring veel läbinud sõltumatut kriitilist analüüsi. Nende sõnul võisid testid näidata valepositiivseid tulemusi kas saastumise või näidiste ebasobiva hoiustamise tõttu, vahendab New York Times.

SARS-CoV-2 päritolu määramiseks on käinud uuringud juba mitu kuud. Mutatsioone jälginud teadlased on hinnanud, et näidistel on ühine eellane, mis ulatub 2019. aasta lõppu.

Boschi meeskond leidis aga SARS-CoV-2 jälgi ühest reoveenäidisest 2019. aasta 12. märtsist. Tema sõnul on võimalik, et viirus võis korraks märtsis ilmneda ja seejärel kaduda.

«Hingamisteede viirustel on tavaliselt sellel aastaajal tippaeg,» märkis Bosch. «Ilmselt viirus seejärel kadus.»

Michigani ülikooli teadlane Irene Xagoraraki tõi aga välja, et uurijad kasutasid teste, mis otsivad kolme erineva geeni näidiseid. Ainsad positiivse vastuse andnud testid käisid geeni RdRp kohta. Üks teine test geeni N kohta on aga täpsem. «See oleks pidanud samuti tulemust näitama,» lausus ta.

Xagoraraki sõnul võib positiivne tulemus olla teiste näidistega saastumise süü, mis sisaldasid viiruse geene. Samuti kahtleb ta, kas koroonaviirus võis säilida terve aasta ilma näidist sügavkülmutamata. «Kui näidised ei olnud hoiustatud -80 kraadi juures, ei saa tulemusi usaldada,» märkis ta.

Hollandi KRW Veeuuringute Instituudi teaduri Gertjan Medema sõnul oli tegu kogenud teadlaste meeskonnaga ja uuringut tuleks võtta tõsiselt, kuid Medema lisas, et tulemusi tuleb mitmel viisil kinnitada.

40 aastat viirusi uurinud Boschi sõnul ei ole proovi saastumine tõenäoline. «Kui tekib saastumine, siis me märkame seda oma töömeetodite tõttu,» lausus ta.

Üks võimalus tulemuste kinnitamiseks oleks vaadata läbi Barcelona haiglate vereproovid 2019. aasta märtsist. Kui viirus tõepoolest Hispaanias levis, on tõenäoline, et mõned inimesed võisid sattuda gripilaadsete sümptomitega haiglasse.

Hispaanias on kokku registreeritud 296 050 koroonaviiruse juhtumit ja Covid-19 tagajärjel on surnud 28 346 inimest.

Tagasi üles