Kümme küsimust eestlasest euroametnikule: Kristina Potapova

Kristina Potapova

FOTO: Erakogu

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuses strateegilise kommunikatsiooni eksperdina töötav Kristina Potapova soovitab ELi tööst huvitatutel sissejuhatuseks proovida seal praktikat teha.

1. Mida ja kus te õppinud olete?

Ma sain rahvusvaheliste suhete bakalaureusekraadi Essexi ülikoolis ja lõpetasin magistrantuuri Euroopa avaliku poliitika erialal Londoni Ülikoolis. Praegu olen Londoni ülikooli doktorant ja Kristjan Jaagu stipendiaat.

Näiteks inimese tervist võib rikkuda valeinfo, et valgendi ja puhas alkohol on ravim koroonaviiruse vastu või et kätepesu ei aita selle vastu. Koroonaviiruse ajal fikseeriti Belgias valgendiga seotud intsidentide 15-protsendiline kasv.

2. Mis ajal ja miks te otsustasite minna ELi tööle?

Pärast bakalaureusekraadi saamist valisin kitsama suuna – Euroopa avaliku poliitika. Mul oli väga huvitav teada saada, kuidas võetakse ELi tasandil vastu otsuseid ja mismoodi toimivad seadusandluse protsessid Euroopa institutsioonides.

Minu esimene tutvus Euroopa institutsioonidega toimus õppereisil Brüsselisse, kuhu läksime ülikooliga. Pärast seda hakkasin sihipäraselt uurima erinevaid tööpakkumisi ja kandideerisin praktikale Euroopa Komisjoni.

3. Kui raske on saada euroametnikuks?

Selleks, et saada alalise lepinguga euroametnikuks, tuleb osaleda avalikus konkursis ja seejärel läbida mitmeid etappe, kus viiakse läbi ka rohkesti teste. Konkurents on väga tihe ja testideks tuleb valmistuda väga põhjalikult.

On ka teisi võimalusi, nagu näiteks ajutised töökohad ja praktika. Noortele spetsialistidele, kes soovivad saada rahvusvahelist kogemust, soovitaksin esialgu kandideerida praktikale, et hinnata, kuivõrd soovite jätkata karjääri Euroopa institutsioonides.

4. Mis ameteid te enne pidanud olete (nii ELi struktuurides kui enne seda)?

Uuringute ja analüüsiga väärinfo valdkonnas ma tegelesin mõttekodades Tallinnas ja Brüsselis – Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses ja Wilfried Martensi nimelises Euroopa Uuringute Keskuses. See kogemus innustas mind jätkama teadustööga Londoni ülikooli doktorantuuris.

Oma teoreetiliste teadmiste rakendamiseks töötasin rahvusvahelises organisatsioonis ja Euroopa instituudis.

Esimest korda sõitsin Brüsselisse praktikale Euroopa Komisjoni peasekretariaadis, kus tegelesin justiits- ja siseasjade koordineerimisega. Kuna peasekretariaadi eesmärgiks on komisjoni töö üldise järjepidevus nii uute poliitikastrateegiate kujundamisel kui ka nende suunamisel teistesse ELi institutsioonidesse, arvan, et see on parim praktikakoht läbimiseks, kui soovid aru saada, kuidas töötab EL.

Varasemalt olen töötanud erasektoris sotsiaal- ja turu-uuringute valdkonnas, olen läbi viinud noorsooprojekte MTÜs ja olin tegus demokraatia väärtusi edendavas organisatsioonis.

5. Milles seisneb teie praegune töö?

Olen praeguse tööga väga rahul, sest saan ühitada teadust ja tööd Euroopa Komisjonis. Töötan välisteadurina Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuses. Seal tegelen teadusuuringute ja analüüsiga väärinfo valdkonnas.

Teadusuuringu ühiskeskus on unikaalne peadirektoraat, kus töötavad teadlased väga erinevatest valdkondadest – alates keskkonnakaitsest ja kliimamuutusest kuni tuumaohutuse ja innovatsioonini. Teadusuuringud toetavad ELi poliitikakujundamist sõltumatute ja tõendusmaterjalil põhinevate teaduslike nõuannetega.

6. Kuidas on koroonakriis teie töö- ja elukorraldust muutnud?

Pidin kolima aasta alguses, kuid koroonaviiruse tõttu töötan praegu eemalt. Oli üsna ebatavaline astuda oma uute ametisse ja tutvuda meeskonnaga videokonverentsi kaudu, kuid kõik sujus ladusalt ja ma kiiresti kohanesin uue elu rütmiga. Vabal ajal hakkasin rohkem metsas jalutama ja looduses viibima.

7. Mis on teie suurim avastus seoses koroonakriisis muutunud elukorraldusega?

Kaugtöö ei ole sugugi halb, ehkki igatsen päris suhtlust kolleegidega. Kriisi ajal tekkis mul mitu uut hobi: loen rohkem, õpin maalimist ja tegelen kodus aeroobikaga.

8. Mis on teie kõige suurem mure seoses koroonakriisiga?

Sellistes olukordades on kõige tähtsam rahu säilitada ja mitte muretseda ülearu. Muidugi praegu minu jaoks on kõige tähtsam perekonna ja sõprade tervis.

Olles väärinfo levikut uuriv teadustöötaja, professionaalsest vinklist mulle tekitab muret ka väärinfo levik ELi riikides.

Näiteks inimese tervist võib rikkuda valeinfo, et valgendi ja puhas alkohol on ravim koroonaviiruse vastu või et kätepesu ei aita selle vastu. Koroonaviiruse ajal fikseeriti Belgias valgendiga seotud intsidentide 15-protsendiline kasv. Mul on hea meel, et EL tugevdab meetmeid koroonaviirusega seotud valeinfoga võitluseks.

9. Nimetage kolm Eesti asja, millest te Brüsselis enim puudust tunnete?

Minu vanemad ja sõbrad, meri ja hubane Tallinna vanalinn. Viibides välismaal alati soovin rääkida rohkem Eestist, et rohkem inimesi teaksid sellest maast võimalikult rohkem.

Näiteks ülikoolis sain toetuse Läänemere riikide poliitika kursuse bakalaureusearendamiseks Londoni ülikoolis. Mul on hea meel, et minu ülikoolis on olemas võimalus rohkem meie riigist teada saama.

10. Nimetage kolm Brüsseli asja, millest te Eestis elades ilmselt enim puudust tunneksite?

Minu kolleegid, mitmerahvuseline keskkond ja Belgia šokolaad.

Tagasi üles