NATO kinnitas pärast kompromissi Türgiga Balti riikide kaitseplaanid (4)

Copy
Türgi lipp ja NATO logo.
Türgi lipp ja NATO logo. Foto: Reuters/ScanPix

NATO kiitis pärast kompromissi leidmist Türgiga lõpuks heaks Balti riikide ja Poola uuendatud kaitseplaanid, teatas Leedu välisminister Linas Linkevičius. 

«Me võime nüüd öelda, et probleem on sisuliselt lahendatud. Need on kinnitatud,» lausus minister eile BNS-ile. 

NATO kinnitas esimesed kaitseplaanid Balti riikidele 2010. aastal, kuid Eesti, Läti ja Leedu tahavad nende pidevat uuendamist.

Türgi oli ainus riik, kes keeldus uuendatud plaane heaks kiitmast, kuni selle huvisid ei ole arvestatud. Vaidlusi on põhjustanud eelkõige Türgi soov tunnistada Põhja-Süürias tegutsevad kurdi rühmitused terroristlikeks, lääs hindab neid aga võitluse eest Islamiriigiga.

NATO detsembrikuisel tippkohtumisel ütles peasekretär Jens Stoltenberg, et riigijuhid kiitsid Baltimaade ja Poola kaitseplaani heaks, kuid nende jõustumiseks olid vajalikud vormilised protseduurid ja türklased tõkestasid need oma oma nõudmistega.

Linkevičiuse sõnul tänas ta esmaspäevases vestluses Türgi välisministrit Mevlüt Çavuşoğlud asjaliku lähenemise eest, kuid ei täpsustanud kompromissi olemust.

«Ma ei avalda üksikasju. Mullu detsembris Londoni tippkohtumisel langetati poliitiline otsus, millest ka teatati, kuid kooskõlastamine jätkus ja see protsess kulges nii kaua kui kulges,» sõnas Linkevičius.

«Otsus langetati, see on edukas otsus, mille puhul võib üksteist õnnitleda, mida ma eile Türgi ametivennaga vesteldes ka tegin,» sõnas minister.

«See on normaalne protsess, sest kõik NATO otsused, olgu operatsioonide kohta, rahalised või sõjalised, langetatakse üksmeelselt, konsensusega, läheb selleks aega nii palju kui läheb, kuid NATO sellega eristubki, et arvestab kõikide liikmesmaade huvisid, sest siis täidavad neid otsuseid kõik, mis on väga tähtis ja annab kindlustunde,» selgitas Linkevičius.

«Kooskõlastamise järk on läbi ja plaan tuleb ellu viia, seepärast peavad sõjaväelased, sõjalised planeerijad samuti alustama tähtsat tööd, mis neid ootab,» ütles minister.

«Türgi osales protsessis nagu alati asjalikult ning kaitseb alati põhimõttekindlalt oma huvisid kõikides küsimustes ja see ei olnud erand. Toimunu ei olnud suunatud Baltimaade või Leedu vastu, seda rõhutati mitu korda, seepärast ei maksa seda kõike dramatiseerida, tulemus on soodne ja me tervitame seda,» lisas Linkevičius.

Tagasi üles