Venelased toetasid Putini võimu pikendavaid reforme
Ajakohastatud kell 05.30

Hääletamine Moskvas, 01.07.

FOTO: Alexei Kushnirenko/Alexei Kushnirenko/TASS/Scanpix Baltics

Venelased toetasid kolmapäeval esialgsete tulemuste kohaselt põhiseaduse muutmise rahvahääletusel reforme, mis annavad kriitikute sõnul president Vladimir Putinile võimaluse eluks ajaks võimule jääda, teatas keskvalimiskomisjon.

Reforme toetas 78,05 protsenti hääletanutest, kui valimisjaoskondades oli kokku loetud 98,01 protsenti häältest.

Keskvalimiskomisjoni info kohaselt oli osaluseks vähemalt 64,99 protsenti.

Riigiduuma kiitis muudatused mitme nädala eest heaks ning uut põhiseadust saab juba raamatupoest osta. Putin on aga otsustanud viia oma plaanide legitiimsuse kindlustamiseks läbi üleriigilise referendumi, mis lõpeb kolmapäeval.

Kreml lükkas algselt 22. aprillile kavandatud hääletuse vastumeelselt edasi, kui koroonaviiruse levik hoogustus ning pandeemia tõkestamiseks kehtestati piiranguid. 

Eelmisel neljapäeval algas eelhääletus. Viimane referendumipäev on kuulutatud riigipühaks ja hääletajatele on välja pandud ahvatlevad auhinnad, mille hulgas on autod ja korterid.

Reformide hulgas on patriootlikud ja populistlikud meetmed nagu pensioni alammäär ja geiabielude sisuline ärakeelamine. Põhiseadusmuudatuste vastuvõtmises ei ole kahtlust.

Muude muudatuste kõrval keerab reform Putini presidendi ametiaegade mõõtmise tagasi nulli, lubades tal veel kandideerida ning jääda potentsiaalselt Kremli peremeheks kuni 2036. aastani. 

Sel nädalal läbi viidud riiklik lävepakuküsitlus rohkem kui 163 000 valija hulgas näitas, et muudatusi pooldab 76 protsenti.

Tulemused tehakse teatavaks pärast viimaste valimisjaoskondade sulgemist kell 21.00 Eesti aja järgi.

Putini sõnul on muudatusi vaja stabiilsuse tagamiseks ja ohtike Lääne mõjudega silmitsi sattunud vene väärtuste kindlustamiseks.

«Me hääletame riigi eest, mille tahame anda edasi oma lastele ja lastelastele,» ütles Putin teisipäeval valijate poole pöördudes. «Me saame tagada stabiilsuse, julgeoleku, heaolu ja väärika elu üksnes arengu kaudu, ainult ise ja ühiselt.»

Paljud venelased, eriti need, kel meeles 1990. aastate kaos ja majandussegadik, on Putiniga päri.

«Meie riigis on palju probleeme. Ja muudatused, need aitavad osa sellest lahendada, mitte kõike, aga osa,» ütles Moskva metroo töötaja Vladimir Bodrov eelmisel nädalal hääletades.

Põhiseadusreformide kritiseerijad leiavad, et nende mõte on Putini ligi 20-aastase võimuaja pikendamine.

Opositsiooniliider Aleksei Navalnõi on nimetanud hääletust populistlikuks käiguks, mis annab Putinile õiguse olla «eluaegne president». «See on põhiseadus rikkumine, riigipööre,» on Navalnõi seisukoht.

Tema kutsub hääletust boikoteerima.

USA asevälisminister Stephen Biegun ütles esmaspäeval, et referendumitulemus on ammu ette teada ning selle eesmärk on pikendada Putini võimu tema elu lõpuni.

Killustunud ning aastaid kestnud poliitiliste repressioonide tõttu ja ligipääsuta riigimeediale on Putini vastased nõrgad ega ole suutnud luua arvestatavat vastuseisu reformidele. Võimudele on appi tulnud ka koroonaviirus, mille tõttu on rahvakogunemised keelatud.

Sõltumatu valimisvaatleja Golos on teatanud 1300 kaebusest valimisreeglite rikkumise kohta. Nii näiteks on mõni inimene hääletanud rohkem kui korra ja tööandjad on sundinud alluvaid referendumil osalema.

Kreml on huvitatud suurest osalusest, mistõttu oli ajutisi valimisjaoskondi ka bussides, telkides ja pargipinkidel.

Riikliku uuringufirma VTsIOM (Venemaa Avaliku Arvamuse Uuringukeskuse) eksperdid ennustasid eelmisel nädalal, et 71 protsenti hääletajaist on põhiseadusreformi poolt. 

Siiski toimub hääletus ajal, mil Putini toetus on valitsuse vigade tõttu koroonaviiruse pandeemia alguses ja üldise majanduslanguse tõttu ajaloolises madalseisus. 

Sõltumatu Levada keskuse uuringu järgi oli presidendi toetus mais 59 protsendiga kõigi aegade madalaim. 

Analüütikute sõnul tahab Putin saada referendumiga ühele poole enne, kui pandeemia majandusmõjud end tõeliselt tunda annavad.

Ühes hiljutises usutuses ütles Putin, et on otsustanud veelkord presidendiks kandideerida, sest nii saab Venemaa poliitiline eliit keskenduda valitsemisele ega pea tegelema talle võimaliku mantlipärija otsimisega.

Reformisätted annavad presidendile lisavolitusi tippametnike, kohtunike ja prokuröride ametissemääramisel ning lubavad, et miinimumpalk ei saa olla elatusmiinimumist madalam

Vene seadused saavad ülimuslikkuse rahvusvaheliste seaduste ees ning pensione hakatakse inflatsiooni põhjal indekseerima.

Põhiseadusreform lubab kaitsta konservatiivseid väärtusi. Muudetavad sätted hõlmavad nii venelaste usku jumalasse, vene keele staatust riigikeelena ning abielu kui liitu mehe ja naise vahel. Venemaa territooriumi loovutamine ja riigi «ajaloolise tõe» kahtluse alla seadmine on keelatud.

Tagasi üles