Oxfam sarjas Kreeka väidetavalt ebainimlikku varjupaigasüsteemi
Rahvusvaheline heategevusorganisatsioon Oxfam ründas täna Kreeka uut asüüliseadust, nimetades seda inimeste ekspluateerimiseks ja jultunud rünnakuks Euroopa ponnistustele põgenike kaitsel.
Konservatiivist peaminister Kyriakos Mitsotakis tuli võimule aasta eest eesmärgiga kärpida Kreekasse saabuvate migrantide ja põgenike arvu.
Riigist kujunes möödunud aastal varjupaigataotlejate peamine värav Euroopasse.
Valitsus on karmistanud oma poliitikat, kiirendades asüüliprotseduure ja kärpides migrantide juurdepääsu tervishoiuteenustele ja õigusabile.
«Uus Kreeka varjupaigasüsteem on mõeldud pigem inimeste deporteerimiseks, kui neile julgeoleku ja kaitse pakkumiseks,» hoiatasid Oxfam ja Kreeka Põgenikenõukogu neljapäevases ühisavalduses.
«See tähendab, et vägivalla ja tagakiusamise eest pagenud inimestel on vähe võimalusi õiglaseks asüüliprotseduuriks, ning isegi lastega peresid hoitakse pidevalt ebainimlikes tingmustes.»
Oma raportis selgitavad vabaühendused, kuidas 1. jaanuaril jõustunud ja 1. mail parandatud Kreeka uuendatud asüüliseadus muudab inimesed haavatavaks kuritarvituste ja ekspluateerimises suhtes.
«Seda olukorda raskendavad veelgi ebainimlikud elamistingimused Kreeka põgenikelaagrites, kus inimesi ohustab nüüd ka laastav tervisekriis, kui COVID-19 peaks laagritesse jõudma. »
Oxfami Euroopa rändekampaania direktor Evelien van Roemburg süüdistas uue poliitika «kaasosaluses» ka Euroopa Liitu.
«Kreeka uus seadus kujutab endast jultunud rünnakut Euroopa humanitaarmeetmetele konfliktide ja tagakiusamise eest põgenevate inimeste kaitseks,» ütles ta.
«Euroopa Liit on selles kuritarvituses osaline, sest see on kasutanud aastaid Kreekat uue rändepoliitika katsepolügoonina. Oleme äärmiselt mures, et EL kasutab nüüd Kreeka varjupaigasüsteemi Euroopa eelseisva asüülireformi mustandina.»
Egeuse mere viiel saarel asuvates ülerahvastatud laagrites elab üle 33 000 varjupaigataotleja. Veel 70 000 sisserändajat on majutatud Kreeka mandriosa rajatistesse.