Prantsusmaa saatis alžeeria vabadusvõitlejate pealuud tagasi kodumaale

Alžeeria võimud eesotsas presidendi ja sõjaväega võtsid Alžiiri lennuväljal pidulikult vastu kodumaale naasnud vabadusvõitlejate säilmed.

FOTO: AFP / Scanpix

Alžeeria sai reedel Prantsusmaalt saabunud lennuga tagasi 24 pealuud, mis kuulusid vastupanuliikumise võitlejatele, kelle pead raiuti maha Prantsuse koloniaalvõimu ajal ning mis seisid seejärel «sõjatrofeedena» ühe Pariisi muuseumi hoidlas.

Säilmed, mida Prantsuse koloniaalvõimu ohvitserid trofeedeks pidasid, tagastatakse üleilmse kolonialismipärandi ümbervaatamise ajal, mis järgnes 25. mail aset leidnud vahejuhtumile, milles mustanahaline George Floyd suri kinnipidamise käigus valgenahaliste politseinike tõttu.

ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet kutsus riike üles otsima lepitust «sajanditevanuse vägivalla ja diskrimineerimise» osas.

Säilmed saabusid Alžiiri lennujaama Prantsusmaalt transpordilennuki Hercules C-130 pardal, mida eskortisid Alžeeria hävitajad, ütles sündmuskohal viibinud AFP korrespondent.

Lennujaamas võtsid säilmeid pidulikult vastu president Abdelmajid Tebboune ning sõjaväeline auvahtkond, kes tulistasid 21-lasulise tervitussaluudi.

Alžeeria lipuga kaetud kirstudesse paigutatud koljud kanti lennukist välja sõdurite õlgadel, sõjaväeorkestri esitatud matusemarsi saatel.

Tebboune kummardas iga kirstu ees ning islamivaimulik luges langenutele palve.

«Linn on kohutavalt vaikne, kuid üle Alžiiri sadama kandub laevade vile» vastupanuvõitlejate auks, säutsus üks alžeerlane Twitteris.

Kirstud viiakse Alžiiris asuvasse Kultuuripaleese, kus nad on laupäeval väljas, et inimesed saaksid kunagistele vabadusvõitlejatele oma austust avaldada.

Pühapäeval, Alžeeria iseseisvuse 58. aastapäeval maetakse kolbad lõpuks Alžiiri El Alia surnuaia märtrite sektorisse, vahendas kohalik meedia.

Prantsusmaa 132 aastat väldanud koloniaalvõim ning sellele lõpu teinud kaheksa aastat kestnud sõda on jätnud jälje kahe riigi ja rahva tihtipeale okkalistele suhetele.

Prantsuse presidendipalee ütles AFP-le saadetud avalduses, et põrmude tagasisaatmine oli «sõpruse» väljendus ning osa püüdest «lepitada Prantsuse ja Alžeeria rahva mälestusi».

Oma neljapäevases repatriatsiooni teates ütles Tebboune, et maharaiutud peadega vabadusvõitlejatelt «võeti enam kui 170 aastaks nende loomulik ja inimlik õigus saada maetud».

Tebboune tunnustas neid «kangelastena, kes võitlesid brutaalse Prantsuse okupatsiooniga aastatel 1838 kuni 1865».

«Metsik vaenlane raius neil kättemaksuks pead maha, enne nende kolpade saatmist üle mere, et nende haudadest ei saaks vastupanu sümboleid,» lisas Tebboune.

Üks kodumaale tagasi toodud koljudest kuulus šeik Bouzianile, kelle prantslased 1849. aastal kinni võtsid, maha lasid ja pea otsast raiusid.

Kodumaale toodi ka tuntud vabadusvõitluse juhi Mohammed Lamjad ben Abdelmaleki pealuu, tuntud ka kui «Cherif Boubaghla» (mees muulaga).

«Märtrid naasevad kodumaale» säutsus ajaloolane Malika Rahal. «Oma riigi eest võidelnute kehaosad saabuvad tagasi kodumaale pärast väga pikka viibimist Pariisi Musée de l'Homme'i riiulitel pappkastides.»

Emmanuel Macron, kes on esimene Alžeeria iseseisvussõja järgselt sündinud Prantsuse president, tegi oma esimese ametliku visiidi Alžeeriasse 2017. aastal, öeldes, et saabus«sõbrana».

Toona ütles ta uudisteportaalile Tout sur l'Algérie, et on valmis selleks, et Prantsusmaa tagastab Alžeeriale vabadusvõitlejate pealuud.

Macron ütles detsembris, et «kolonialism oli tõsine viga» ning kutsus minevikule selga pöörama.

Oma presidendivalimiste kampaania ajal tekitas Macron furoori, kui nimetas Prantsusmaa kolonisatsiooni Alžeerias «inimsusvastaseks kuriteoks».

Tagasi üles