Austrias lasti maha tšetšeeni dissident
Austrias lasti maha tšetšeeni teisitimõtleja, politsei on vahistanud tapmises kahtlustatuna Venemaa kodaniku, teatasid täna võimud.
Laskehaavaga 43-aastase mehe surnukeha leiti laupäeval pealinna Viini lähedal, on öeldud politsei avalduses. Esialgsetel andmetel oli ta tapetud ostukeskuse parklas lasuga pähe.
Kahtlusalune 47-aastane mees peeti kinni umbes 200 kilomeetri kaugusel Viinist asuvas Linzis. «Kuriteo motiivid on ebaselged,» märkis politsei.
Ohver oli andnud tunnistusi 2017. aasta mõrvajuhtumis Ukrainas, kus Vene presidendi Vladimir Putini tapmist kavandanud mees sai haavata Kiievi lähedal aset leidnud rünnakus.
Austria politsei kinnitas, et surnud tšetšeen oli taotlenud varjupaika, kuid rohkem asja ei kommenteerinud.
Kahtlusalune elas Austrias, kuid oli pärit Tšetšeeniast.
Tšetšeeni diasporaa andmeil oli tegemist võimukriitilise Mamihhan Umaroviga, keda tunti ka Viini Anzorina.
Umarov oli nimetanud end kunagise de facto iseseisva Tšetšeeni Vabariigi julgeolekuteenistuse töötajaks ning süüdistanud Vene julgeolekuteenistusi tšetšeeni iseseisvuslaste tapmises mitmel pool Euroopas.
Mitmel pool maailmas on kasvanud mure eksiilis elavate tšetšeeni dissidentide julgeoleku pärast.
Veebruaris õnnestus Tšetšeenia liidri Ramzan Kadõrovi suhtes kriitilisel eksiilis elanud tšetšeeni blogijal tagasi tõrjuda haamriga relvastatud isiku rünnak.
Kuu aega varem leiti Prantsusmaal Lille'i linna hotellis 135 korda pussitatud Tšetšeenia opositsioonijuhi Imran Alijevi laip.
Mullu augustis tapeti Saksamaal Tornike K. nime all elanud Zelimhan Hangošvili, 40-aastane Gruusia kodanik. Endine Tšetšeenia iseseisvuslaste komandör oli elanud üle mitu tapmiskatset.
Väidetavalt oli tapja venelane, kes peeti kinni peatselt pärast veretööd.
Tšetšeenia on peamiselt islamiusuline Venemaa koosseisu kuuluv vabariik Põhja-Kaukaasias. Kaks 1990. aastatel peetud sõda vallandas ulatusliku väljarände, mis viis paljud tšetšeenid Lääne-Euroopasse.
Viimastel aastatel on vabariigist pagenud veel tšetšeene erimeelsuste tõttu Kremli-meelse Kadõroviga, keda inimõiguslased süüdistavad korduvates inimõigusrikkumistes.