Vene armee soovitab Njonoksa küla elanikel raketikatsetuse eel lahkuda

Sissepääs Njonoksa lähedal asuvale sõjaväealale Foto: STRINGER/REUTERS/Scanpix Baltics

Põhja-Venemaal Arhangelski oblastis asuva Njonoksa küla elanikel paluti koguneda teisipäeval kell viis hommikul bussidesse, mis toimetavad nad ohutusse kaugusse sõjaväepolügoonist Valge mere kaldal, kirjutas leht The Barents Observer esmaspäeval.

Samal ajal suletakse meresõiduks ulatuslik piirkond Njonoksast Kanin nossi neeme suunas.

«Kella kuuest 7. juuli hommikul kuni kella 18-ni 8. juulil jääb Njonoksa ohupiirkonda seoses sõjaväeosa 09703 1. teaduskeskuse läbiviidavate töödega,» seisab naabruses asuva Severodvinski linnavalitsuse kodulehel avaldatud teates.

Sõjaväelased teatasid Severodvinski juhtkonnale, et evakuatsioon on korraldatud «lahkuda soovivatele njonokslastele».

Mereväe raketipolügoonist kahe kilomeetri kaugusel asuvas külas elab ligi 500 inimest. Külaelanike evakueerimiseks on valmis viis bussi.

Mingeid üksikasju katsetuste kohta, mis on sedavõrd ohtlikud neist kahe kilomeetri kaugusel elavatele külaelanikele, teatatud ei ole.

Mullu 8. augustil leidis Njonoksa lähedal katsepolügoonil kalda lähedal aset plahvatus, milles sai surma seitse inimest, nende seas mitu teadlast, ja veel mitu vigastada. Ümbruskonnas kerkis ajutiselt radiatsioonitase, mis langes pärast tõusu kahe ja poole tunni jooksul tavatasemele.

Kannatanud toimetati haiglasse kiirabiautode ja helikopteriga, mille meeskond oli riietatud kiirguskaitseülikonda.

Arvatakse, et plahvatus kärgatas hetkel, kui Valge mere põhjast tõsteti üles tuumajõul liikuvat tiibraketti Burevestnik.

Võib üksnes oletada, millist raketti hakatakse katsetama sel nädalal, kirjutas Observer.

Vene president Vladimir Putin nimetas tollal seadet, mille katsetamisel hukkusid Severodvinskis inimesed, maailmas ainulaadseks ja lubas, et Venemaa jätkab selle relva täiustamist.

«Juba sellise ainulaadse tehnoloogia valdamise tõsiasi on täna planeedil rahu püsimise kindel tagatis. Ja kõigest hoolimata me vaieldamatult jätkame antud relva täiustamist,» ütles Putin.

Arhangelski sadama juhtkond postitas oma saidile teate meresõidukeelust Valge mere piirkonnas 6.-10. juulini. Keeluala algab rannikust Njonoksa ja Severodvinski piirkonnas, jätkub Põhja-Dvina delta kirdeosani, sealt edasi üle lahe Mezeni jõe suudmest kaugemale ja põhja poole Kanin Nossi neemeni, kus asub sõjaväepolügoon Tšiž.

Ilmaprognoosi kohaselt on 7. ja 8. juulil Njonoksa ja Kanin Nossi vahele jäävas piirkonnas vahelduv pilvisus ning puhub põhja- ja loodetuul. 

Soome, Norra ja Rootsi radiatsiooni ja tuumaohutuse järelevalveagentuurid teatasid sel nädalal, et avastasid inimestele ja keskkonnale kahjutus koguses radioaktiivseid isotoope Soomes, Skandinaavia lõunaosas ja Arktikas.

Juuni alguses avastati Norras jood-131 isotoope, Rootsis ja Soomes aga tseesium-134, tseesium-137, koobalt-60 ja ruteen-103 isotoope.

Rootsi radiatsiooniohutuse agentuur ütles teisipäeval, et «praegu pole võimalik kinnitada, mis võis olla (radiatsiooni) tõusnud taseme allikas» või kuskohast radioaktiivseid isotoope sisaldanud pilv või pilved Põhja-Euroopa taevasse jõudsid.

Soome ja Norra tuumaohutuse agentuurid on samuti arutlenud potentsiaalse allika üle.

Hollandi riiklik avaliku tervise ja keskkonna instituut märkis reedel, et analüüsis Põhjamaade andmeid ning «need arvutused näitavad, et radionukliidid (radioaktiivsed isotoobid) tulid Lääne-Venemaa suunalt».

«Radionukliidid on kunstlikud, see tähendab, need on inimese loodud. Nukliidide ülesehitus võib viidata kütuseelemendi kahjustusele tuumaelektrijaamas,» ütles Hollandi agentuur, lisades, et «konkreetset allika asupaika ei saa tuvastada mõõtmiste piiratud arvu tõttu».

Analüüs osutas piirkonnale, mis põhjas piirneb Valge mere ja lõunast Balti riikidega.

Rosatomenergo kõneisik ütles laupäeval TASS-ile, et radiatsioonitase Leningradi ja Koola tuumaelektrijaamas ja nende ümbruses «püsis juunis muutumatuna ja mingeid muudatusi ei ole nähtud ka praegu».

Mullu eitasid Vene sõjaväelased esmalt radiatsioonitaseme tõusu Njonoksa plahvatuse järel. 

Aastal 2015 leidis Njonoksas aset vahejuhtum tiibraketiga. Varsti pärast starti muutis see suunda, hakkas tiirlema ümber oma telje ja kukkus kolmekorruselisele elumajale, mille esimesel korrusel asus lasteaed.

Njonoksa haldusringkonnas asuv Vene mereväe keskkatsepolügoon on Vene all- ja pealveelaevade relvastuses kasutatavate ballistiliste rakettide peamine katsetamispaik.

Moskvast umbes 1000 kilomeetrit põhjas asuvat Njonoksa polügooni kasutatakse alates 1954. aastast ja Nõukogude Liit katsetas polügoonil oma tuumaarsenali.