/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/07/07/13194851t1h0079.jpg)
Väike naftarikas Neenetsi autonoomne ringkond on ainus Venemaa haldusüksus, mis ei toetanud president Vladimir Putini põhiseadusreforme.
Riigi väikseima elanike arvuga Neenetsimaa paistab Venemaa kaardil üksiku täpina, kus enamus elanikkonnast ei hääletanud 1. juulil põhiseadusreformide poolt.
55,25 protsenti Neenetsimaal hääletamas käinud inimestest tegi linnukese kasti «ei», kui neilt küsiti, kas nad soovivad näha reformipaketi jõustumist. Ka osalusprotsent oli võrdlemisi väike, hääletamas käis vähem kui 22 000 autonoomse oblasti 37 500 hääleõiguslikust kodanikust.
«Jah, enamik elanikke hääletas vastu ja ma olen kindel, et need hääled ei olnud vastu (põhiseadus)muudatustele, vaid on reaktsioon küsimusele Neenetsi autonoomse oblasti ja Arhangelski liitmise kohta,» lausus ringkonna kuberner Juri Bezdudnõi.
Bezdudnõi lõi mai keskel käed Arhangelski kuberneri Aleksandr Tsõbulskiga, et korraldada esimene haldusüksuste liitmine Venemaal enam kui kümnendi jooksul. Mõlemad Venemaa võimuparteisse kuuluvad kubernerid on märkinud, et liitmine on vajalik majanduslikel põhjustel.
Varsti peale läbirääkimiste algust lisas liitumise eest vastutav töögrupp liidetavate haldusüksuste sekka ka Neenetsimaast lõunas asuva Komimaa.
Neenetsimaa elanikud ei paista aga liitumisega nõustuvat. Suure põliselanike arvuga väikses naftarikkas piirkonnas on praegu üks kõrgemaid palgatasemeid kogu riigis ja vaatamata hiljutisele naftahinna langusele jääb regioon üheks riigi rikkaimaks, kirjutab RFE/RL.
Samasugune opositsioon kukutas läbi ka eelmise katse Neenetsimaa ühendamiseks naabriga 2000. aastatel.
«Ilmselt ei taha selle haldusüksuse elanikud kellegiga liituda, seega sai sellest protestihääl,» lausus rahvahääletuse tulemust põhjendanud Putini lojalist Valeri Fedejev, kes juhatab presidendikabineti kodanikuühiskonna ja inimõiguste nõuandvat kogu.
Vaatamata ringkonna kuberneri ja Kremli selgitustele, ei tulene vastuseis liitumisele ainult soovist jätta endale naftast ja maagaasist saadud raha.
Paljud üle 42 000 elanikuga Neenetsimaa asukatest tahavad säilitada seda vähestki autonoomiat, mis neid teistest haldusüksustest eristab. Ja üks põhilisi argumente selleks on mure, et liitumine kiirendaks põliskeele kadumist.
Neenetsimaa on ainult üks neljast autonoomsest ringkonnast, mis elasid üle Putini esimesel kahel ametiajal toimunud haldusreformid. Ülejäänud kolm on Tšukotka, Jamali Neenetsi ringkond ja Handi-Mansimaa.
2005. aastal kaotati Venemaal Permikomi autonoomne ringkond. 2007. aastal kadusid Korjaki, Evengi ja Taimõri autonoomsed ringkonnad. 2008. aasta jäi viimaseks aga Burjaadi ja Ust-Orda Burjaadi autonoomsele ringkonnale.
Neenetsi ühendus Jasavei väljastas maikuus avalduse, milles hoiatas, et ühinemine tooks Neenetsimaale majanduslikku kahju ja viiks rahvuskeele positsiooni nõrgenemiseni.
Vähemusrahvaste esindajad on väljendanud muret uue põhiseaduse osas, mis on sõnastatud nii, et vene keel saab riigimoodustaja staatuse. Seega ei ole Venemaa enam paljukeelne riik, vaid vene keel saab ülimuslikkuse teiste keelte ees. Põlisrahvad kardavad, et vene keele eristaatus viib põliskeelte täiendava marginaliseerumiseni.
Veebilehel Change.org algatatud petitsioon haldusüksuste liitmise takistamiseks oli saanud kuu alguseks üle 2500 allkirja.
Petitsioon märgib, et Neenetsimaa elanikud on «kategooriliselt vastu sellele memorandumile, mis allkirjastati kiiruga ajal, mil meie riik on keerulises epidemioloogilises olukorras ja kui laiem avalik arutelu on täiesti võimatu».
«Ma olen vastu sellistele kõnelustele ja sellistele mõtlematutele tegudele. Ma usun, et algatus peaks tulema rahvalt, kohalikult elanikkonnalt, ega olema peale surutud ülevalt poolt,» lausus Komi Vabariigi juht Vladimir Uiba videoavalduses.
Kaks nädalat pärast ühinemisplaani avalikustamist teatas Neenetsimaa kuberner rahva vastuseisu tõttu, et «nii tõsisele küsimusele tuleb lahendus leida ja pole põhjust olla tormakas».
Praeguseks on plaanid septembris rahvahääletus korraldada peatatud. «Pole mingeid plaane referendumi pidamiseks. Ühinemisküsimus suleti mai lõpus,» lausus Bezdudnõi väljaandele The Moscow Times.