Küpros: Euroopa Liidul tuleb ohjeldada Türgi ekspansionismi
Küpros ja ta Euroopa Liidu partnerid töötavad selle nimel, et ohjeldada Türgi ekspansionistlikku poliitikat Vahemere idaosas, ütles Küprose president Nikos Anastasiádis teisipäeval.
Riigipea sõnul peab 27-liikmeline liit hindama, kui palju ta uljalt käituvale Türgile regiooni kontrollimiseks ruumi jätab.
Pinged on kuhjunud seoses Türgi gaasiotsingutega Küprose vetes.
Päev varem kinnitas Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu, et kui Euroopa Liit võtab meetmeid takistamaks Türgi gaasiotsinguid vetes, kus Küprosel on majanduslik eesõigus, siis vastab Türgi sellele sammule.
«Kahjuks on meil tegemist tülinorijaga, kes püüab domineerida kogu Vahemere idaosas ja võtta kontrolli alla seda ümbritsevat maad,» ütles Anastasiádis.
«See on arusaamatu ja vastuvõetamatu mitte ainult rahvusvahelise õiguse põhjal, vaid ka tavapäraste sõbralike suhete põhjal, mida naaberriigid peaksid hoidma.»
Türgi ei tunnusta Küprost riigina ning ta on välja saatnud sõjalaevadest saadetud laevu Küprose majandustsoonis gaasi puurima. See puudutab ka neid alasid, kus Küprose valitsus on andnud puurimistöödeks litsentsi rahvusvahelistele energeetikakompaniidele nagu Prantsusmaa Total või Itaalia Eni.
Türgi peab omaks ligi poolt Küprose majandustsoonist ning kinnitab, et kaitseb enda ja türgi-küproslaste huve piirkonna energiavarude kasutamiseks.
Çavuşoğlul olid esmaspäeval kõnelused Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Josep Borrelliga.
Türgi välisministri sõnul ootab Ankara, et Euroopa Liit käituks Vahemere idaosa energiaallikate uurimise osas kui «aus vahendaja» ega väljendaks oma toetust üksnes Küprose õigustele.
Küpros lõhenes etniliselt 1974. aastal, kui Türgi tungis sisse vastusena katsele ühendada Küpros Kreekaga.
Üksnes Türgi tunnustab Põhja-Küprose Türgi Vabariiki. Küpros liitus 2004. aastal Euroopa Liiduga, kuid liikmesuse eelised laienevad ainult saare rahvusvaheliselt tunnustatud lõunaosale.