Euroopa komisjon esitas energiasüsteemide lõimimise kava

Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Euroopa komisjon esitas kavad Euroopa Liidu (EL) energiasüsteemide lõimimiseks ja vesiniku laialdasemaks kasutamiseks; lisaks loob komisjon Euroopa saastevaba vesiniku liidu.

Rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans märkis pressiteates, et vastu võetud vesiniku- ja lõimimisstrateegiad toetavad Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimist ja majanduse keskkonnahoidlikku taastamist ning aitavad Euroopal 2050. aastaks vähendada majanduse süsinikdioksiidi- ehk CO2-heidet.

Ta lisas, et vesinikupõhine majandus võib olla kasvumootor, mis aitab ületada COVID-19 põhjustatud majanduskahju. «Euroopast saab üleilmne teerajaja saastevaba vesiniku väärtusahela arendamise ja kasutuselevõtmise alal ning meie juhtpositsioon saastevaba tehnoloogia valdkonnas säilib,» kommenteeris Timmermans.

Energeetikavolinik Kadri Simsoni sõnul vajab Euroopa, arvestades, et 75 protsenti EL-i kasvuhoonegaaside heitest on pärit energeetikasektorist, paradigma nihet, et saavutada aastateks 2030 ja 2050 seatud eesmärgid.

«EL-i energiasüsteem peab olema paremini lõimitud ja paindlikum ning selles peab saama kasutada kõige vähem saastavaid ja kõige kulutõhusamaid lahendusi. Vesinik sobib selleks suurepäraselt, sest taastuvenergiahindade langus ja pidev innovatsioon teevad vesinikust elujõulise lahenduse kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks,» leiab Simson. 

Energiasüsteemide lõimimise strateegiaga luuakse taastuvenergia kasutamisele ülemineku raamistik. Praeguse mudeli puhul tarbitakse energiat transpordis, tööstuses, gaasivarustuses ja hoonetes eraldi, ehk igaühel on eraldi väärtusahel, normid, taristu, kavandamine ja tegevus.

Sellise mudeliga ei saa Euroopa Komisjoni hinnangul 2050. aastaks kliimaneutraalsust kulutõhusalt saavutada. Energiasüsteemi käitamisel tuleb komisjoni vaates võtta arvesse uuenduslike lahenduste muutuvaid kulusid. Sektorite vahele tuleb luua uusi ühendusi ja kasutada ära tehnoloogia arengut.

Energiasüsteemide lõimimine tähendab, et süsteemi kavandatakse ja käitatakse tervikuna, ühendades eri energiakandjad, taristud ja tarbimissektorid. See ühendatud ja paindlik süsteem on eeldatavalt tõhusam ning ühiskonna kulud vähenevad.

Näiteks tähendab see süsteemi, kus elekter, mida Euroopa autod tarbivad kütusena, võib olla pärit katustel asuvatest päikesepaneelidest, sellal kui hooneid köetakse lähedal asuvast tehasest saadava soojusega ning tehase kütusena kasutatakse avamere tuuleenergia abil toodetud saastevaba vesinikku.

Strateegial on kolm põhisammast – ringluspõhisem energiasüsteem, mille keskmes on energiatõhusus; lõpptarbimissektorite suurem elektrifitseerimine; ning saastevabade kütuste, sealhulgas kestlike biokütuste ja biogaasi ning saastevaba vesiniku, edendamine nendes sektorites, kus elektri kasutamine on keeruline.

Strateegias määratakse kindlaks konkreetsed meetmed, et rakendada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja kasutada kohalikke energiaallikaid hoonetes või kogukondades tõhusamalt.

Tööstusettevõtetest, andmekeskustest või muudest allikatest pärit heitsoojuse taaskasutusel ning biojäätmetest või reoveepuhastites toodetud energial on komisjoni vaates märkimisväärne potentsiaal. Renoveerimislaine on nende reformide oluline osa.

Kuna taastuvenergiaallikate osakaal on suurim energiasektoris, tuleks strateegia kohaselt elektrikasutust suurendada, kus võimalik, näiteks hoonete soojuspumpade, transpordis kasutatavate elektrisõidukite või teatavates tööstusharudes kasutatavate elektriahjude puhul.

Nähtavate tulemuste hulka kuuluks miljonist elektrisõidukite laadimispunktist koosnev võrk. Samuti suureneks päikese- ja tuuleenergia kasutamine.

Lisaks teeb komisjon ettepaneku taastuvallikatest toodetud kütuste ja vähese CO2-heitega kütuste klassifitseerimise ja sertifitseerimise uue süsteemi kohta.

Strateegias on esitatud kokku 38 meedet paremini lõimitud energiasüsteemi loomiseks. Nende meetmete seas on olemasolevate õigusaktide läbivaatamine, rahaline toetus, uute tehnoloogialahenduste ja digivahendite uurimine ja rakendamine, suunised liikmesriikidele fiskaalmeetmete ja fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kaotamise kohta, turuhaldusreform, taristu planeerimine ning tarbijate parem teavitamine.

Lõimitud energiasüsteemis võib vesinik toetada tööstuse, transpordi, elektritootmise ja hoonete CO2-heite vähendamist. EL-i vesinikustrateegias käsitletakse selle potentsiaali reaalset kasutamist investeeringute, reguleerimise, turu arendamise ning teadusuuringute ja innovatsiooni abil.

Vesinikuga saab komisjoni teatel varustada energiaga sektoreid, kus elektri kasutamine ei ole võimalik, ning salvestada energiat, et tasakaalustada mitmesuguseid taastuvenergiavooge. Seda saab siiski saavutada üksnes avaliku ja erasektori koordineeritud tegevusega EL-i tasandil.

Komisjoni vaates on esmatähtis arendada taastuvallikatest, peamiselt tuule- ja päikeseenergia abil toodetud vesinikku. Kuid lühikeses ja keskpikas perspektiivis on siiski vaja kasutada muid vähese CO2-heitega vesiniku liike, et kiiresti vähendada heidet ja toetada elujõulise turu arengut.

Üleminek peaks komisjoni hinnangul toimuma etapiviisiliselt. Aastatel 2020 kuni 2024 toetatakse vähemalt kuuegigavatiste elektrolüüsiseadmete paigaldamist ning kuni ühe miljoni tonni saastevaba vesiniku tootmist taastuvallikatest.

Aastatel 2025 kuni 2030 peab vesinikust saama lõimitud energiasüsteemi lahutamatu osa vähemalt 40-gigavatiste elektrolüüsiseadmetega kuni 10 miljoni tonni saastevaba vesiniku tootmiseks EL-is.

Aastatel 2030 kuni 2050 peaks taastuvallikatest vesiniku tootmise tehnoloogia jõudma küpsusfaasi ning olema laialdaselt kasutuses kõigis sektorites, kus CO2-heite vähendamine on keeruline.

Selleks et aidata kaasa strateegia elluviimisele, loob komisjon koos tööstusjuhtide, kodanikuühiskonna esindajate, riikide ja piirkondade ministrite ning Euroopa Investeerimispangaga Euroopa saastevaba vesiniku liidu.

Liidu ülesanne on leida investeeringud tootmise suurendamiseks ja ergutada saastevaba vesiniku nõudlust EL-is.

Et toetus läheks kõige puhtamale tehnoloogiale, töötatakse komisjon teatel selle nimel, et võtta kasutusele ühtsed normid, ühtne terminoloogia ja sertifitseerimine, mis põhinevad mõjuhinnangutel, on seotud kehtivate kliima- ja energiaalaste õigusaktidega ning kooskõlas EL-i jätkusuutlike investeeringute taksonoomiaga.

Komisjon teeb ettepaneku poliitika- ja reguleerivate meetmete kohta, millega pakkuda investoritele kindlust, hõlbustada vesiniku kasutuselevõttu, edendada vajalikku taristut ja logistikavõrku, kohandada taristu planeerimise vahendeid ja toetada investeeringuid eelkõige taastekava NextGenerationEU kaudu.