Uuring: Soomes on sadu eitava vastuse saanud varjupaigataotlejaid (1)

Copy
Varjupaigataotlejad Tornio vastuvõtukeskuses 2015. aastal.
Varjupaigataotlejad Tornio vastuvõtukeskuses 2015. aastal. Foto: Reuters/ScanPix

Soomes on 700 kuni 1000 inimest, kes on jäänud riiki edasi ilma loata pärast seda, kui said eitava vastuse oma varjupaigataotlusele, hindab Soome valdade liit läbiviidud uurimuses.

Valdade liidu eksperdi Ellen Vogti sõnul on tegemist esimese korraga, mil Soome kõikides valdades küsimust kaardistati. Ehkki tegu on hinnanguliste arvudega, kõlavad need tema jaoks usutavalt.

«Võis arvata, et ei räägita mitte tuhandetest, vaid sadadest inimestest,» lausus Vogt STT-le.

Valdade liit hindas olukorda valdade sotsiaalteenuste statistika põhjal ning rõhutas, et tegu on nähtusega, millele täpset hinnangut anda on väga raske. Vallad ei erista alati eitava vastuse saanuid eraldi grupina ning lisaks võivad inimesed olla korraga mitme eri valla või teenuse nimekirjas. Teisalt ilmselt kõik ei taotle ka teenuseid.

Politsei juhtivametnik ütles STT-le, et valdade liidu hinnanguline arv on lähedal ka politsei hinnangule. Küsimus on ilma loata Soomes viibivatest inimestest, kes on politsei jaoks kadunud, kuid võimalik, et viibivad endiselt Soomes.

«Tavaliselt kui inimene, kes peaks riigist lahkuma, või kellel on käes riigist lahkumise otsus, on kadunud, siis kuulutame nad tagaotsitavateks,» sõnas Poutanen.

Ta märkis ka, et varjupaigataotlusele eitava vastuse saanud inimestel on õigus otsuse edasikaebamise ajal riigis edasi olla ning et Soomes viibib inimesi ebaseaduslikult ka teistel põhjustel.

Poutase sõnul saadab politsei igal aastal riigist välja veidi alla 2500 inimese, kes on saanud kätte riigist lahkumise otsuste. Lisaks varjupaigataotlusele eitava vastuse saanutele on nende hulgas ka sooritatud kuriteo alusel riigist välja saadetavad, riiki sisenemise keelu saanud inimesed ja need, kelle elamisluba on aegunud.

Valdade liit protesteerib selle vastu, et riik suunab ilma paberiteta sotsiaalteenuseid saanud isikutega seotud kulud valdadele ning nimetab praegust kompensatsioonisüsteemi bürokraatlikuks ja isegi ebaotstarbekaks. Eitava varjupaigataotluse otsuse saanute kohta liit seisukohta ei võta.

«Pole sotsiaalsüsteemi ülesanne mõelda riigist väljasaatmise peale ning sotsiaalsüsteemil pole ei õigust, ega kohustust neist inimestest teada anda,» ütles Vogt.

Valdadel on kohustus pakkuda vältimatut ja kiiret sotsiaalabi.

Valdade liit saatis küsitluse välja veebruaris. Mandri-Soome 300 vallast vastas küsitlusele 166 valda, kus elab üle kolmveerandi riigi elanikkonnast.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles