Kohus andis loa muuta Hagia Sophia tagasi mošeeks
Täiendatud 18:50!

Türgi lipuga mees tervitab kohtu otsust lubada Hagia Sophia tagasi mošeeks muuta.

FOTO: Erdem Sahin/Epa/Scanpix

Türgi kohus andis loa muuta 1935. aastast muuseumina tegutsenud Hagia Sophia tagasi mošeeks.

Tänase otsusega andis Türgi kõrgeim kohus loa muuta Istanbulis asuv Hagia Sophia tagasi mošeeks. Väidetavalt võeti otsus vastu ühehäälselt, kirjutab AFP.

Riiginõukogu, mis arutas Türgi vabaühenduse esitatud kaebust, tühistas 1934. aasta valitsuskabineti otsuse ning otsustas, et UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluv hoone avatakse taas islami pühakojana.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan teatas vahetult pärast kohtu otsust, et Hagia Sophia antakse riigi usuasjade ameti haldusesse ja taasavatakse islamipalvusteks.

Kuuendal sajandil katedraalina ehitatud Hagia Sophia on jõudnud olla õigeusu- ja katoliku kiriku ning islami pühakoda.

Mustafa Kemal Atatürki otsusega muudeti Hagia Sophia 1935. aastal muuseumiks, et sümboliseerida Türgi uut ilmalikku riiki. Hagia Sophia võeti algselt mošeena kasutusele Osmanite vallutuse järel.

Enne kohtu otsust jagas justiitsminister Abdulhamit Gül oma ametlikul Twitteri kontol Hagia Sophia pilti sõnumiga «Ilusat reedet!».

President Erdoğanile on Hagia Sophia küsimus olnud vahendiks islamistlike häälte võitmiseks. Üleskutsed Hagia Sophia tagasi tegutsevaks mošeeks muuta on kostnud üha valjemalt viimase kümnendi vältel.

Erdoğan on öelnud varem, et soovib esimese palvuse Hagia Sophias pidada juba Türgi luhtunud riigipöördekatse neljandal aastapäeval 15. juulil.

Plaani Hagia Sophia staatust muuta on hukka mõistnud mitmed rahvusvahelised organisatsioonid ja riigid, muuhulgas Kreeka ja USA. 

Konstantinoopoli õigeusu patriarh Bartholomeos märkis, et Hagia Sofiast mošee tegemine tekitaks pingeid islami ja kristliku maailma vahel.

«Erdoğani demonstreeritav rahvuslus viib ta riigi kuue sajandi tagusesse aega,» ütles oma avalduses Kreeka kultuuriminister Lina Mendoni.

Vene Õigeusu Kirik ütles, et Türgi ignoreeris oma otsusega «miljoneid kristlasi».

Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu on aga kritiseerinud välisriikide sekkumist. «See on rahvusliku suveräänsuse küsimus,» lausus ta teleintervjuus. «Tähtis on see, mida Türgi rahvas tahab.»

Häälte võitmine

Küsitlused näitavad, et suurem osa türklasi toetab Hagia Sophia taastamist mošeena, leides, et see peegeldaks paremini Türgi identiteeti moslemienamusega riigina, vahendab Reuters.

Analüütikute sõnul kasutab islamiretoorikat armastav Erdoğan Hagia Sophia küsimust oma konservatiivse toetajaskonna kindlustamiseks ja tähelepanu kõrvale juhtimiseks riiki vaevavatelt majandusprobleemidelt.

Islamistlikud rühmitused on tugevalt Hagia Sophia kasutamise vastu muuseumina. Linna Osmanide vallutuse aastapäeval 31. mail kogunes hoone ette suur rahvahulk palvetama ja nõudma UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva hoone muutmist tagasi moslemite palvekojaks.

Viimastel aastatel on Türgi lubanud korraldada Hagia Sophias koraanilugemisi ja ka Erdoğan ise on seal palveid lugenud. Sel aastal jälgis ta video­silla vahendusel «vallutamispalve» esitamist linna Osmanite vallutamise aastapäeval.

Hagia Sophia ajalugu

527. aastal andis Ida-Rooma keiser Justinianus I korralduse kirik ehitada.

532. aastal algas viis aastat kestnud ehitus.

1204. aastani tegutses Hagia Sophia õigeusu kirikuna, 1204–1261 oli katoliku kirik.

Osmanite vallutuse järel oli 1453–1931 kasutusel mošeena.

1935. aastal muudeti see Mustafa Kemal Atatürki käsul muuseumiks.

Tagasi üles