Soome presidendivalimiste eelhääletuse esimesel päeval üleeile käis hääletamas ligi 220 000 inimest ehk 5,4 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, vahendas yle.fi.
Soome presidendivalimised lükati vaikselt veerema
13. jaanuar 2012, 13:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome meedia nimetas valimisaktiivsust «tüüneks» ja «madalamapoolseks», näiteks 2006. aastal, mil praegune ametist lahkuv president Tarja Halonen teiseks ametiajaks kandideeris, suundus esimesel eelhääletuse päeval valima üle 20 000 soomlase rohkem – seda on sama palju kui näiteks Viljandis elanikke.
Valimiste asjatundja, Åbo Akademi uuringujuhi Kimmo Grönlundi sõnul peegeldab see valijate ebakindlust – paljud ei ole veel otsustanud, kelle poolt hääletada, vahendab mtv3.fi.
Siiski on ka nüüdsetel presidendivalimistel oma favoriit, valitsuse juhtpartei Koonderakonna kandidaat Sauli Niinistö, kes on arvamusküsitlusi juba pikalt juhtinud. 63-aastane juristiharidusega Niinistö on Soome endine rahandusminister, kes praegu parlamendi liige ei ole.
Ta osales presidendivalimistel ka 2006. aastal, kui kogus esimeses voorus ligi veerandi valijate häältest. Teises voorus jäi ta siiski Halonenile ülinapilt alla – tema poolt hääletas 48,2 protsenti valijaist, presidendiks saamiseks oleks ta aga vajanud enam kui poolte soomlaste toetust.
Suure tõenäosusega selgub Soome uus president ka nüüd alles teises voorus, valimisekspert Grönlundi sõnul pole riigis kunagi õnnestunud presidenti ühe vooruga selgitada. Kuigi teoreetiline võimalus selleks jääb, sest Niinistö toetusprotsent kõigub 50 protsendi lähedal.
Niinistö toetus vähenemas
Eelmisel nädalal selgus Helsingin Sanomates avaldatud arvamusküsitluses, et Niinistö toetajate arv on vähenemas – tema poolt lubas hääletada 38 protsenti vastanuist, kaks nädalat varem oli see arv viie protsendipunkti võrra kõrgem. Grönlundi sõnul saab langust seletada valijate sooviga mõelda veel üle, kellele oma hääl anda.
«Kui Niinistö siiski lõpuks Soome presidendiks saaks, oleks ta esimene konservatiivist president alates 1946. aastast, mil kuuendaks Soome presidendiks valiti Juho Kusti Paasikivi,» kirjutab ajalehe Kaleva peatoimetaja Kyösti Karvonen. Ta lisab, et esimest korda võitis eelmise aasta parlamendivalimised Koonderakond, kuhu kuulub ka Niinistö. Kuid nagu Soome tava ette näeb, annab presidendiks valitu ära oma parteiliikme kaardi.
Niinistö järel võitlevad valijate poolehoiu ja teise vooru pääsemise pärast neli meest – viimase küsitluste järgi on toetajate hulka kasvatanud keskerakondlane Paavo Väyrynen ja Põlissoomlaste juht Timo Soini, samuti on populaarsust kasvatanud roheliste kandidaat Pekka Haavisto ning aastail 1995–2003 Soome peaministri ametit pidanud sotsiaaldemokraat Paavo Lipponen.
Erinevate värskemate Soome arvamusküsitluse järgi toetab neid nelja kandidaati kokku ikkagi vähem valijaid kui Niinistöt, kõigi poolehoidjate hulk kõigub kümne protsendi piirimail, jäädes pigem alla kui üle selle.
Lisaks neile kandideerivad veel kristlik demokraat Sari Essayah, Rootsi Rahvapartei esindaja Eva Biaudet ning Paavo Arhinmäki Vasakliidust, kuid nende toetus on sedavõrd madal, et üsna vähetõenäoline on valituks saada.
«Peamine põhjus, miks isegi väiksemad parteid on presidendivalimistel osalemas, isegi need, kel pole peaaegu mitte mingit võimalust näha oma kandidaate lõpuks presidendina, on brutaalne – selleks on avalik tähelepanu. Parteidele on elulise tähtsusega, et neil oleks oma kandidaat, hoolimata lõplikust tulemusest,» kirjutab ajalehe Kaleva peatoimetaja Kyösti Karvonen.
Grönlundi hinnangul on aga Niinistö kõige rohkem heaks kiidetud, st kõige vähem vihatud kandidaat, kes hoiab oma sõnavõttudes mõõdukat joont, et valijate häältega mitte riskeerida.
Vaatlejate hinnangul on presidendiks pürgijate kampaaniad olnud isegi üllatavalt rahulikud – puuduvad igasugused üksteise vastu suunatud süüdistused ja räpased trikid.
«Need valimised on seni olnud siiani puhtad ja tsiviliseeritud. Olen positiivses mõttes äärmiselt üllatunud,» sõnas poliitikakommentaator Jussi Lähde eilses Helsingin Sanomates.
Teise vooru mudaloopimine
Siiski näitavad eelmistest presidendivalimistest saadud kogemused, et tõeline mudaloopimine algab alles valimiste finaalis, teises voorus, kus kõigi osalejate emotsioonid on kõrgel. Kui asjad lähevad nii, nagu oodatud, on sihtmärgiks kahtlemata Niinistö. Lähde sõnul võib mäng ikkagi räpaseks muutuda.
Eelmiste presidendivalimiste eel ei hoidunud kandidaadid üksteist ka isiklikul tasandil ründamast, oma osa sai ka praegune favoriit Niinistö. Soome rahvusringhäälingu YLE valimisprogrammis jõudis arutuse alla väidetav juhtum, kus mees USAs ööklubist välja visati.
Praeguse valimiskampaania keskseteks teemadeks on olnud Euroopas valitsev majanduskriis ja sealhulgas ka euro tulevik. Enamik kandidaate pooldab nii Euroopa Liidus olemist kui ka eurot, selle vastasena on end positsioneerinud vaid Soini ja Väyrynen.
Ka on valimiseelsetes debattides arutlusele tulnud tundlik NATO liikmesuse teema. Kõik kandidaadid väidavad, et ei toeta Soome liitumist alliansiga, kuid Grönlundi hinnangul on see tugevalt seotud asjaoluga, et soomlaste soov NATOga liituda on erakordselt madal. Eelmisel kuul toetas seda vähem kui 20 protsenti küsitletutest.
Siiski ütles Niinistö ühes 2007. aasta poliitikauuringus, et Soome peaks liituma NATOga, kuid vaid sel tingimusel, kui allianss oleks rohkem euroopalikum.
Soome valimised
• Valimised toimuvad 22. jaanuaril, teine voor vajadusel 5. veebruaril.
• Oma ühise kandidaadi saavad esitada ka 20 000 valijaõiguslikku kodanikku.
• Elektrooniline ja posti teel valimine pole lubatud.
• Valitud kandidaat on president aastani 2018, ametis saab olla kaks ametiaega järjest.
Allikas: Wikipedia