Kovaljov: Venemaad tuleb survestada, mitte poputada

Venemaa lipp Foto: SCANPIX

Rahvusvaheline kogukond teeb Venemaa liidrite liiga pehme kohtlemisega suure vea, mis võib osutuda saatuslikuks, ütles Leedu seimi asutatud Vabaduse preemia esimene laureaat, tuntud inimõiguslane Sergei Kovaljov.

«Ma usun, et mitte üksnes Leedu, vaid kogu rahvusvaheline kogukond teeb suure vea suhtluses Venemaaga. Vea, mis võib muutuda traagiliseks. Venemaad tuleks survestada, ent selle asemel teda poputatakse,» ütles endine dissident BNSile.

«Ma ei pea silmas sõjalist survet. Poliitikud teavad, kuidas survestada,» täpsustas ta.

Kovaljov kirjeldas Venemaa praegusi võime sovetlikena, viidates, et ta solvas hiljuti Prantsuse võime, öeldes, et nad hoolivad enam protokollist kui põhiväärtustest.

«Ma osalesin hiljuti diskussioonis Prantsusmaal. Kõik minu sõnavõtud osutusid seal fiaskoks. Ma ütlesin: «Teie, eurooplased, räägite alati universaalsetest väärtustest – inim- ja kodanikuõigustest, ent kas te ise neid järgite?» Mina ütlen, et ei järgi. Venemaal määras end juba septembri lõpul ametisse uus president. Võltsitud näidisvalimised korraldatakse märtsis ning kõik maailma liidrid õnnitlevad Vladimir Putinit. Ma ütlesin: «Kas teil ei ole häbi õnnitleda isikut, kes pole võitnud ühtegi valimist, vaid on määranud iseend ametisse?» viitas Kovaljov.

«Eurooplane tõusis püsti ja ütles: «See on protokoll.» See ongi asja tuum – protokoll on teie jaoks ülim universaalne väärtus. Nad solvusid,» lisas inimõiguslane.

Küsimusele, kas Venemaal on võimalikud demokraatlikud muudatused, vastas Kovaljov, et kiireid muudatusi pole oodata, ent lisas, et riik ise peab tegema kõik, et need aset leiaksid.

«Veebruari algul toimub Moskvas suurmeeleavaldus. Kui sellel osaleb rohkem inimesi, ning hiljem veel rohkem, siis tekitab see virvenduse,» osutas ta.

Kovaljovile anti reedel seimis toimunud pidulikul tseremoonial üle esimene Leedu seimi asutatud Vabaduse preemia.

Preemia eesmärgiks on hinnata üksikisikute ja organisatsioonide saavutusi ja panust inimõiguste kaitsel, demokraatia arendamisel, riikidevahelise koostöö edendamisel võitluses Ida- ja Kesk-Euroopa riikide rahvaste vaba ja suveräänse enesemääratlemise eest.

Kovaljov ütles, et preemia on tema jaoks oluline.

«See preemia on minu jaoks tähtis, sest see on Leedu preemia. Ma olin siin vangis, ma olin siin kohtu ees, mul on siin palju sõpru,» märkis ta.

Kovaljov vahistati ja saadeti Vilniuses kohtu ette 1974. aastal. Ta mõisteti süüdi nõukogudevastases propagandas ning saadeti seitsmeks aastaks Permi kraisse vanglasse. Hiljem veetis ta veel kolm aastat asumisel.

Kovaljov asutas 1969. aastal Nõukogude Liidu esimese inimõigusi kaitsva rühma, samuti osales ta aktiivselt inimõiguskeskuse Memorial asutamises, mis on pühendunud Nõukogude Liidu aegsete poliitrepressioonide ohvrite mälestusele ja rehabiliteerimisele, ning Amnesty Internationali Moskva büroo asutamises.

1995. ja 1996. aastal esitati Kovaljov Nobeli rahupreemia kandidaadiks.