/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2020/07/16/13213450t1h149e.jpg)
Colombias on sealsed narkokartellid ja mässuliste rühmitused asunud veriste meetodite abil jõustama enda kehtestatud koroonapiiranguid, selgub inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch (HRW) raportist.
Whatsappi vestluste ja lendlehtede kaudu kohalikke piirangutest teavitavad relvastatud rühmitused on maapiirkondades tapnud vähemalt üheksa tsiviilisikut. Raporti kohaselt on jõugud omavoliliselt kehtestanud piirangud vähemalt 11 Colombia piirkonnas.
Vaikse ookeani rannikul asuvas vaeses Tumaco sadamalinnas on jõugud keelanud kohalikel inimestel kalapüügi, piirates sellega nende võimalusi raha teenimiseks ja toidu hankimiseks. Samuti on jõugud kehtestanud liikumispiirangu, mille järgi ei tohi keegi pärast kella 17 tänaval viibida.
Raporti kohaselt keelavad vägivaldsed rühmitused inimestel kodudest lahkuda ja näiteks Cauca ja Guaviare provintsides on põlema süüdatud reegleid rikkunud inimeste mootorrattaid. Põhja-Colombias Bolivaris teatasid Rahvusliku Vabastusarmee (ELN) mässulised aprillis, et on elude säästmise nimel sunnitud tapma reeglite vastu eksijaid, kuna rahvas ei austa Covid-19 leviku ennetamiseks kehtestatud meetmeid.
«Nad on sulgenud transpordi külade vahel. Kui kahtlustatakse, et kellelgi on Covid-19, siis antakse neile korraldus piirkonnast lahkuda ja ähvardatakse, et vastasel juhul inimene tapetakse,» ütles The Guardianile üks Putumayo provintsi kogukonnajuht. «Inimestel ei ole muud võimalust kui käsku täita, sest valitsuse kohalolu ei nähta siin kunagi.»
8. juunil mõrvati paremäärmuslike sidemetega La Mafia narkojõugu poolt Putumayo San Migueli linnas aktivist Edison Leon Perez. Mees oli mõni päev varem kirjutanud kohalikele võimudele seoses jõugu poolt kehtestatud meetmetega. Aktivist kurtis, et rühmitus ohustab kohalike elanike tervist, kuna nõuab inimestelt kontrollpunktide mehitamist ja piirkonda sisenejate kontrollimist.
/nginx/o/2020/07/16/13213457t1h9f97.jpg)
Sarnaselt ülejäänud Lõuna-Ameerikale valmistub ka Colombia pandeemia haripunktiks. Alates esimesest Covid-19 juhtumist 6. märtsil on kinnitatud 159 898 nakatumist ja 5625 surmajuhtumit. Praeguseks ületab päevane uute nakatunute arv pidevalt 5000 piiri.
Valitsus on küll kehtestanud nii riigiülesed kui ka kohalikud piirangud, kuid nii meetmed ja ka nende rikkumise eest määratavad karistused on jõugureeglitega võrreldes märksa leebemad.
2016. aastal vasakäärmusliku rühmituse FARC ja Colombia valitsuse vahel sõlmitud rahulepinguga loodeti vägivald lõpetada, kuna sellega pandi ametlik punkt rohkem kui 50 aastat kestnud kodusõjale, mis nõudis 260 000 elu ja sundis seitse miljonit inimest kodudest põgenema. Kokkulepe pole aga täielikku rahu toonud.
Alates rahuleppe jõustumisest 2017. aastal on tapetud vähemalt 271 kogukonnaliidrit ja relvastatud rühmitused võitlevad kunagise FARCi territooriumi pärast, kirjutab Guardian.
/nginx/o/2020/07/16/13213462t1h57be.jpg)
Mõned relvarühmitused on FARCist lahku löönud grupid, kes keeldusid relvade loovutamisest. Teised vägivallaga seotud jõugud on väiksemad mässuliste rühmitused ja paremäärmuslikud poolsõjaväelised üksused, kes kõik teenivad vähemalt osa oma sissetulekust kokaiiniäriga.
HRW esitas president Ivan Duque valitsusele üleskutse teha rohkem, et kaitsta rühmituste poolt mõjutatud piirkondade elanikke.
«Rühmituste poolt Covid-19 leviku ennetamiseks kehtestatud drakoonilised karistused tähendavad, et eraldatud ja vaeste kogukondade elanikke varitseb Colombias rünnaku- ja surmaoht kodust lahkudes,» ütles avalduses HRW Ameerika direktor José Miguel Vivanco. «Valitsus peaks kiiremas korras suurendama pingutusi nende kogukondade kaitsmiseks, kindlustades, et neil on piisavalt vett ja toitu ning kaitsma neid Covid-19 eest.»