Pompeo külastab Taanit aasta pärast diplomaatilist tüli Gröönimaa üle
USA välisminister Mike Pompeo külastab kolmapäeval Taanit, aasta aega pärast seda, kui kahe riigi vahel tekkis diplomaatiline tüli seoses president Donald Trumpi pakkumisega osta Gröönimaa.
Pompeo visiidi peamised teemad keskenduvad Arktikaga seotud küsimustele.
Ühendkuningriigist Taani saabuv Pompeo kohtub peaminister Mette Frederikseni ning oma ametivenna Jeppe Kofodiga, kellega liituvad ka Taani autonoomsete territooriumide Gröönimaa ja Fääri saarte asjade esindajad.
Kofodi sõnul peab Taani USA-d «oma absoluutselt lähimaks liitlaseks» ning on panustanud sõduritega NATO-missioonidele nii Afganistanis, Iraagis kui Liibüas.
Kuid suhted said teatava löögi 2019. aasta augustis, kui Trump käis välja mõtte, mille kohaselt võiks USA osta endale Gröönimaa, arktilise maa-ala, mis laiub enam kui kahel miljonil ruutkilomeetril.
Frederiksen nimetas ettepanekut «absurdiks», mille peale tühistas Trump oma kavandatud visiidi Kopenhaagenisse, kuna talle ei meeldinud valitsusjuhi vastuse «vastik» toon.
Ehkki Trumpi pakkumine tõi kaasa ka teataval määral idee naeruvääristamise, võib analüütikute sõnul siin näha ka USA uut strateegilise huvide kasvu Arktikas, mis pärast külma sõja lõppu oli märksa kaugemale tagaplaanile lükatud.
Sestsaadik on suhted osapoolte vahel paranenud. Juunis avas USA Kopenhaageni heakskiidul taas oma konsulaadi Gröönimaa pealinnas Nuukis ning eraldas aprillis 12,1 miljonit dollarit abi.
Ent Taani ja USA vahel on lisaks veel üks potentsiaalne tüliõun, nimelt Venemaa ja Saksamaa vaheline gaasitrass Nord Stream 2.
Washington seisab Taani vesi läbivale trassile tugevalt vastu, öeldes, et seeläbi suureneb NATO riikide sõltuvus Vene gaasist.
USA kehtestas projektiga seotud firmadele eelmise aasta lõpus sanktsioonid, mille Euroopa Liit mõistis hukka. Washington on hiljuti lubanud aga kehtestada veel täiendavaid sanktsioone.
Taani oli viimane riik, mis kiitis trassi heaks ning heakskiit anti lõpuks 2019. aasta oktoobris.
Ehkki Kopenhaagen eitas igasugust välissurvet seoses asjaga, ütles üks diplomaatiline allikas AFP-le, et Taani on seisnud silmitsi väga keerulise olukorraga, kus tuleb arvestada kahe oma peamise liitlase, USA ja Saksamaa huvidega.