:format(webp)/nginx/o/2020/07/23/13227742t1ha6d1.jpg)
Boliivia politsei teatel on nad leidnud viimase viie päeva jooksul tänavailt, autodest ja kodudest kokku 420 surnukeha.
Arvatavate koroonaohvrite surnukehasid, mida pole minema toimetatud, on leitud pealinnas La Pazis ja Boliivia suurimas linnas Santa Cruzis, teatas politseijuht Ivan Rojas ajakirjanikele. Leitud 420 surnukehast 80–90 protsenti usutakse olevat kuulunud inimestele, kes surid koroonaviirusega nakatumise tagajärjel.
Boliivias on tuvastatud ligi 2300 Covid-19 surmajuhtu, ehkki tegelik hukkunute arv on tõenäoliselt märksa kõrgem. Nakatunuid on tuvastatud 60 991. Kõige enam nakatunuid on praegu pealinnas La Pazis ja Cochabamba linnas.
Boliivia kohtumeditsiini instituudi sõnul on ajavahemikus 1. aprillist kuni 19. juulini avastatud väljaspool haiglaid 3000 surnukeha, mille puhul arvatakse, et tegemist oli koroonaviiruse ohvritega.
Al Jazeera kirjutas, et Boliivia võimud on hädas inimestega, kes loodavad koroonaviirusega nakatumist vältida kloordioksiidi tarbides. Väidetavalt seisavad inimesed pikkades järjekordades, et seda osta.
«Oleme juba väljastanud resolutsiooni, mis ütleb, et see aine pole tunnustatud, et see pole sobilik inimestele tarbimiseks ja selle tarbimisel võivad olla tõsised järelmõjud,» ütles tervishoiuministri nõunik Rene Sahonero. Ta lisas, et riigis on juba teateid mürgistusjuhtumitest.
/nginx/o/2020/07/23/13227751t1h0db0.jpg)
Koroonaviiruse leviku suurenemine on üha suurema küsimärgi alla pannud Boliivia kava pidada septembris valimisi, mida nähti olulise verstapostina demokraatia taastamisel pärast poliitiliste segaduste aastat.
Tervishoiuministeeriumit epideemia küsimustes nõustav komitee kirjutas sel nädalal Boliivia valimiste ülemtribunali presidendile Salvador Romerole, et valimiste pidamine kiirelt leviva viiruse tingimustes ei ole soovitatav.
Tribunal, mis seni ei ole veel neile saadetud kirja kommenteerinud, peab valimiste täpse kuupäeva kinnitama kooskõlas kongressiga, mida praegu juhib erakond Liikumine Sotsialismi Suunas.
Erakonda juhib ekspresident Evo Morales, kes oli mullu sunnitud presidendiameti maha panema seoses protestidega valimiste vastu, mis rahvusvaheliste vaatlejate hinnangul ei vastanud standarditele.
Parteil on endise majandusministri Luis Arce nimetamisega oma presidendikandidaadiks nende endi hinnangul võrdlemisi head võimalused riigipea amet taas endale saada. Seetõttu soovivad nad valimiste korraldamist kavakohasel ajal.
Arce on öelnud, et ajutise presidendi Jeanine Áñeze valitsus kasutab pandeemiat ettekäändena iseenda võimu laiendamiseks.
Boliivia kaheksast valimistel osalevast erakonnast kuus on väljendanud oma toetust valimiste edasi lükkamiseks.