OTSEPILT ⟩ ELi juhid ärgitavad eurosaadikuid ühenduse eelarvet toetama

Postimees
Copy
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja ülemkogu eesistuja Charles Michel arutavad Brüsselis eurosaadikutega Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtide teisipäeval lõppenud tippkohtumise tulemusi.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja ülemkogu eesistuja Charles Michel arutavad Brüsselis eurosaadikutega Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtide teisipäeval lõppenud tippkohtumise tulemusi. Foto: Francois Walschaerts/afp/Scanpix

Täna arutavad Euroopa Parlamendi liikmed komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja ülemkogu eesistuja Charles Micheliga Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtide teisipäeval lõppenud tippkohtumise tulemusi. 

Teisipäeva varahommikul lõppenud riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisel lepiti kokku ühenduse pikaajalises eelarves ja taaskäivitamisfondis. Kokkuleppe tulemusena otsustati, et pikaajaline eelarve (MFF) saab olema 1,074 triljonit eurot ja taaskäivitamisfond 750 miljardit eurot, millest omakorda toetused moodustavad 390 miljardit ja laenud liikmesriikidele 360 miljardit eurot.

Täna annab Euroopa Parlament hinnangu nii pikaajalisele eelarvele kui taaskäivitamisfondile. 

Avasõnades tunnistas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et tal on raske leppida kärbetega pikaajalises eelarves.

«Jah, me suutsime vältida veelgi suuremaid kärpeid, mida osa liikmesriike soovis, aga see pikaajaline eelarve (MFF) on mõru pill, mida alla neelata. Ma tean, et parlament tunneb samamoodi,» sõnas komisjoni president.

Ta viitas tõsiasjale, et esialgne plaan nägi ette pikaajalist eelarvet summas 1,1 triljonit eurot, aga kompromisside tulemusena kahanes eelarve 1,074 triljoni euroni. Samas meenutas von der Leyen, et summa on siiski suur, kui võtta arvesse, et Suurbritannia ühendusest lahkumise järel kaotati arvestatav sissetulekuallikas.

«Ent me peaks astuma sammu tagasi ja vaatama, kust me tuleme,» lisas ta, viidates 70 miljardi eurosele augule, mille jättis Ühendkuningriigi lahkumine blokist.

«Hea uudis on see, et suutsime selle augu pea täiesti kinni lappida. See tähendab, et iga riik peab rohkem maksma,» ütles von der Leyen.

Ülemkogu eesistuja Charles Michel tõdes, et mõistab parlamendi pettumust kärbete osas, aga innustas siiski eurosaadikuid andma eelarvele oma heakskiit.

«See hetk, minu meelest, on Euroopa ajaloos pöördeline. Me tegutsesime kiiresti ja lähtuvalt pakilisest vajadusest,» sõnas Michel ja tuletas meelde, et kuigi pikaajalist eelarvet kärbiti, ületab pikaajaline eelarve koos taaskäivitamisfondiga 1,8 triljoni euro piiri. See summa peaks aitama ümber pöörata Euroopat tabanud suurt majanduslangust.

«See vastus [koroonapandeemia põhjustatud kriisile] on massiivne võrreldes majandusega. Euroopa vastus on suurem kui USA või Hiina oma,» lausus Michel. 

Hinnates riigi- ja valitsusjuhtide kohtumise tulemusi, tõdes Euroopa Parlamendi president David Sassoli enne tänast: «Pärast päevi kestnud arutelusid ootavad Euroopa kodanikud kokkulepet, mis oleks meie ees seisvate ajalooliste väljakutsete vääriline. Parlament on oma prioriteedid selgelt välja öelnud ning ootab, et nendega arvestataks. ELi pikaajaline eelarve peab tagama vahendid roheleppe, digitaliseerimise ja majanduse vastupanuvõime tagamiseks ning ebavõrdsuse vähendamiseks.»

«Euroopa Liit vajab otsekohe uusi omavahendeid. Samuti on meil vaja hoobasid, mis tagaksid õigusriigi põhimõtete järgimise. Lisaks sellele on Euroopa Parlament korduvalt nõudnud liikmesriikidele tehtavate tagasimaksete lõpetamist. Kui me neis küsimustes üksmeelele ei jõua, siis ei anna parlament eelarvele heakskiitu,» hoiatas Sassoli.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles