Kogu maailmas võtab koroonaviirus ja selle leviku takistamiseks kehtestatud piirangud viimasegi ellujäämislootuse tervetelt niigi nälja piiril elavatelt kogukondadelt, kes ei saa enam oma nappi põllusaaki turul müüa ning kelle külad on isolatsioon lõiganud ära ka toidu- ja meditsiiniabist. ÜRO hinnangul nõuab viirusest põhjustatud nälg juba pandeemia esimesel aastal iga kuu täiendavalt 10 000 lapse elu.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Lisaks neile 128 000 lapsele, kes kaotavad viiruse leviku esimesel tosinal kuul elu, langeb ÜRO andmeil iga kuu enam kui 550 000 last ränka alatoitumusse, mille tõttu nad vähehaaval kuhtuvad, vahedas AP meditsiiniajakirjas Lancet avaldatavat ÜRO abipalvet rahvusvahelisele kogukonnale.

See tähendab, et aastaga tabab tõsine näljahäda 6,7 miljonit last lisaks juba mullu alatoitumuses olnud 47 miljonile. Näljast tulenev arengu pidurdumine võib neile lastele jätta püsiva füüsilise ja vaimse kahjustuse.

«Covidi-kriisi mõjud toidujulgeolekule annavad ennast tunda veel paljude aastate kestel,» lausus Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toitumisjuht Francesco Branca. «Selle on ühiskondlik mõju.»