:format(webp)/nginx/o/2020/07/29/13239627t1h02d8.jpg)
USA viib Saksamaalt välja 11 900 sõdurit, kellest umbes 6400 naasevad koju, ligi 5600 aga saadetakse teistesse Euroopa NATO riikidesse, ütles täna USA kaitseminister Mark Esper.
Ümberpaigutamine võib alata lähinädalatel ja selle tulemusena jääb Saksamaale umbes 24 000 USA sõdurit.
Rotatsiooni peaeesmärk on Esperi sõnul tugevdada alliansi kagutiiba Musta mere lähedal. Teiseks sihiks on viia USA väejuhatuse struktuurid Belgiasse, et parandada koordinatsiooni NATO väejuhatusega.
Osa USA sõduritest paigutatakse Poolasse pärast seda, kui Varssavi allkirjastab vastavalt oma lubadusele kaitsekoostöö- ja kulude jagamise leppe ning lisaks võidakse Esperi kinnitusel viia Poolasse ja Balti riikidesse veel täiendavaid vägesid.
Plaani järgi peaks Saksamaale jääma umbes 25 000 USA sõjaväelast.
«Need muudatused järgivad kahtlemata USA ja NATO Venemaa-heidutuse põhiprintsiipe; tugevdavad NATO-t, annavad liitlastele kindlust ja suurendavad USA strateegilist paindlikkust,» ütles Esper.
Sel sammul võib olla märkimisväärne majanduslik ja strateegiline mõju Saksamaale, kus kümned tuhanded ameerika sõdurid on viibinud Teise maailmasõja lõpust saadik.
Varem sel kuul ärgitasid nelja Saksa liidumaa liidrid kongressi blokeerima vägede kärpimist, hoiatades, et see võib nõrgestada Põhja-Atlandi alliansi heidutust Moskva vastu.
Esperi sõnul on seda sammu arutatud juba ammu ning see ei ole tingitud president Donald Trumpi rahulolematusest Washingtoni ja Berliini suhetega.
Ta ütles, et maavägede üksuste ja hävitajate eskadrilli liigutamine Itaaliasse ning täiendavate soomusüksuste paigutamine Musta mere piirkonda lähtub võimalikust ohust Euroopa kaguosale Venemaa poolt, mille sõjalisi ambitsioone näitas Krimmi annekteerimine 2014. aastal.
«Eesmärk on parandada heidutust ja anda kindlust liitlaste NATO kagutiival,» tõdes Esper.
Trump on öelnud, et soovib vähendada USA sõdurite kohalolekut Saksamaal, põhjendades seda vähemalt osaliselt asjaoluga, et Washingtoni hinnangul ei ole Saksa kaitsekulutused piisavad.
USA ametnike sõnul algab protsess lähikuudel ning esmalt saadetakse õhu- ja maavägede sõdurid riikidesse, kus Ameerika sõjavägi on juba kohal.
Plaani järgi peaks Saksamaale jääma umbes 25 000 USA sõjaväelast.
Tundmatuks jääda soovinud ametnikud ütlesid, et vägede liigutamine nõuab miljardeid dollareid ning selleks tuleb ehitada baasid, kuhu sõdurid majutada.
Tulevikus hakkavad ülejäänud sõdurid rotatsiooni korras teenima Euroopas ja mujal.
Samuti teatas USA, et kolib oma Euroopa väeüksuste peakorteri Saksamaalt Stuttgartist ümber Belgiasse.
Isegi Trumpi enda Vabariikliku Partei liikmed on kritiseerinud väged Saksamaalt välja viimise plaani kui kingitust Venemaale, öeldes, et see ohustab ka Ühendriikide julgeolekut.
Kongressi esindajatekoja relvateenistuste komitee 22 vabariiklasest liiget saatsid Trumpile kirja, milles hoiatatakse, et kui USA kohalolek Euroopas väheneb, suurendab see Venemaa agressiivsust ja oportunismi.
Pole ka kindel, kas plaan saab teoks ka juhul, kui Trumpi novembris uuesti presidendiks ei valita.