Valgevenes on tekkinud kummaline olukord, kus president Aleksandr Lukašenka vastasel opositsioonil on võimalus võita 9. augustil toimuvad presidendivalimised hoolimata sellest, et kõigil algsetel kandidaatidel on keelatud valimistel osaleda. 

Lootused on koondunud videoblogija Sjargei Tsihhanovski abikaasale Svjatlana Tsihhanovskajale, kes on välja öelnud, et tema soovib võita üksnes uute ja ausate valimiste korraldamiseks. Tsihhanovskajat toetavad kaks teist naist: Maria Kalesnikava, kes on endise pankuri Viktar Babarõka kampaaniakoordinaator ning Veronika Tsapkala, suurärimehe Valerõi Tsapkala abikaasa. Kummagi meest ei lubanud Keskvalmiskomisjon valimisnimekirja kanda.

Kuuendaks ametiajaks kandideeriva Lukašenka toetus on mitteametlike küsitluste järgi 21 protsenti – räägitakse ka 3 protsendist, ent kõik hinnangud on küsimärgi all, sest mõõtmistulemusi pole avaldatud viimased neli aastat. Kas võib juhtuda, et opositsioon võidabki? Ning kuidas vaatab toimuvat Venemaa? Välistoimetuse taskuhääling «Maailm taskus» kutsus külla politoloog Karmo Tüüri, et valgustada Valgevenes toimuvat.

Valgevene režiimi kohta on kasutatud väljendit «raudne võim», ent raual võib olla kaks olekut: teras ja malm. Teras on paindlikum, vastupidavam. Malm on jäik monoliit: näib väga tugev, aga võib olla väga habras. «Mulle näib, et Lukašenka raudne võim on saavutanud malmi hapruse: murdepunkti, kus ta võib laiali joosta,» sõnas Tüür. «Rahva hulgas on valmisolek näha võimu juures keda iganes – piltlikult öeldes taburetti, ainult mitte Lukašenkat.»

Kas opositsiooni võit on realistlik stsenaarium? Miks on Lukašenka hakanud kasutama Vene-vastast retoorikat ning kas Kremlil on mõjuhoovasid teda vaigistada? Kas Valgevene tänavatele on oodata rohelisi mehikesi? 

Lukašenko teab väga hästi, et kaalul ei ole mitte ainult tema enda, vaid ka ta perekonna ohutus ja varandus. «Opositsiooni võitu võin ma skeptiliselt uskuda, aga et Lukašenka tahaks ära minna – vot seda ma ei usu,» on Tüür kindel. ​