Otse Postimehest ⟩ Marko Mihkelson: wagnerlased võivad ennetada võimunihet Valgevenes

Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson selgitas Postimehe otsesaates, kes on nõndanimetatud Wagneri sõdurid. «Arvatakse, et nad on otseselt seotud Venemaa sõjaväeluurega,» lausus ta. Mihkelson kardab, et wagnerlased on Valgevenes eesmärgiga hoida riik Moskva mõjusfääris. «Tõenäoliselt on Venemaa geopoliitiline huvi Valgevene endaga liita,» nentis ta.

Kas Valgevene presidendivalimised on wagnerlaste tõttu ohus?

Lukašenko on viimase paari kuu jooksul teinud kõik, et võimalikud vastaskandidaadid kas vangi panna, maalt välja suruda või tõesti tekitada olukord, kus võiks tõstatuda selline hüpoteetiline küsimus (valimiste ärajätmisest - toim). Aga nende Vene palgasõdurite ümber, keda võib tegelikult nimetada ka GRU (Vene sõjaväeluure - toim) eriüksuseks, on palju segadust. 

Miks need sündmused on hargnenud just praegu ja kas nende taga on tõepoolest Lukašenko soov mõjutada valimistulemusi. Arvan, et veealused arengud on väga sügavamad.

Kes on Wagneri võitlejad? Kreml ütleb, et Venemaal juriidiliselt erasõjaväge ei eksisteeri.

Venemaa on kasutanud vähemalt viimase kuue aasta jooksul niinimetatud eraturvafirma teenuseid, milleks on Wagneri grupp. Väidetavalt olid nende esimesed tuleristsed Ida-Ukrainas. Ka praegu Valgevenes kinni võetud meeste hulgas on rida neid, kes on väidetavalt võidelnud Donbassis. Ka Ukraina on esitanud Valgevenele taotluse need inimesed kätte saada.

Venemaa on teatavasti wagnerlasi kasutanud Süürias, Liibüas, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Venetsueelas. Näib, et see on üks parimaid tööriistu ametlikult mitte sõjani ulatuvate tegevuste läbiviimiseks piirkondades, kus Venemaal on tõsised välispoliitilised või geopoliitilised huvid.

Samuti on arvatud, et tegemist ei ole mitte pelgalt palgasõduritega, vaid nad on otseselt seotud Venemaa sõjaväeluure vastavate allüksustega, kellel on konkreetsed eesmärgid.

Tänane Postimees toob välja, et Venemaa on Minskit pikalt kasutatud vahepeatuseks palgasõdurite saatmisel kriisikolletesse. Seega ei peaks olema võitlejate leidmine riigist üllatus?

Nende kinnipidamise järel seisneb Venemaa ametlik versioon selles, et tõepoolest on Valgevene olnud transiitriik, mille kaudu on liigutud edasi kolmandatesse riikidesse. Nad ei eita, et tegemist on Vene kodanikega ja nad ei eita isegi seda, et tõenäoliselt võivad nad olla seotud Wagneri grupiga. 

Aga ikkagi, miks praegusel hetkel? Sisuliselt nädal enne Valgevene presidendivalimisi. Lukašenko laseb kinni võtta ainult 33 võitlejat, kui on teada, et riigis on umbes 200 sõdurit. Mida nad seal tegelikult teevad?

Me peaksime tulema tagasi põhiküsimuse juurde, et millises seisus on Venemaa ja Valgevene suhted ning milline on Valgevene tulevik. Valgevene kõige populaarsem presidendikandidaat Svetlana Tihhanovskaja on öelnud, et tegemist ei ole valimistega, vaid Lukašenko katsega jääda kõiki võimalusi kasutades võimule. 

Tõenäoliselt on ikkagi Venemaa geopoliitiline huvi Valgevene endaga liita. Sarnane eesmärk on Venemaal kindlasti ka Ukrainaga. See asetab Valgevenes toimuvad presidendivalimised teise valgusesse. Seetõttu ei ole imekspandav, et Valgevenes võivad olla wagnerlased ka selleks, et ühel või teisel viisil mõjutada olukorda nii, et Valgevene Venemaa kontrolli alt ei väljuks.

Edasi saate kuulata saatest «Otse Postimehest».