NATO kindral: Venemaa sissetungi ärahoidmine nõuab paremat taristut

NATO kindral Jörg Vollmer.

FOTO: Konstantin Sednev/Postimees Grupp/Scanpix

Et parandada NATO võimekust hoida ära Venemaa agressioon Balti riikide vastu, on vaja suuremaid investeeringuid teedesse, sildadesse, raudteesse, sadamate ja lennuväljade taristusse, ütles NATO kindral intervjuus Läti kaitseministeeriumi portaalile Sargs.lv.

Sellised investeeringud teevad võimalikuks NATO jõudude kiirema positsioonidele paigutamise, kui see vajalikuks osutub, ütles alliansi Brunssumi ühendväejuhatuse ülem kindral Jörg Vollmer.

Viimastel aastatel on NATO riigid edukalt üles ehitanud niinimetatud sõjalise Schengeni ala. See tähendab ametkondlike protseduuride lihtsustamist sõjaväeüksuste liikumisel ühest liikmesriigist teise. Nüüd on aeg tegelda taristuga. 

Vollmer selgitas, et täna pole enam vaja sadu tuhandeid sõdureid heidutuse eesmärgil pikaks ajaks kohale tuua. Tehniliselt võivad vajalikud jõud ühest kohast teise ümber paikneda küllalt kiiresti, kuid see nõuab liikmesriikidelt hästi korda tehtud taristut.

«Kujutage näiteks ette olukorda, kus Balti regiooni tuleb saata sada lahingutanki. Keskmiselt kaalub selline tank umbes 80 tonni. Me peame need kiirteedel eriliste tankikandjatega kohale toimetama. Treileri ja tanki kaal kokku on üle 100 tonni. Paljud sillad ei kanna sellist raskust. See tähendab, et niisugune taristu nõuab parandamist,» ütles Vollmer.

Kindral täpsustas, et taristu parandamise vajadus ei puuduta üksnes NATO põhja- või idapoolseid liikmeid, vaid ka näiteks Saksamaad.

Nõukogude Liidus ehitati taristu nii, et see hõlbustaks Venemaa rünnakut Lääne vastu. Nüüd peab NATO Vollmeri sõnul koridori lõunast põhja välja arendama nii, et vägede ja varustuse toimetamine Saksamaalt läbi Poola Balti riikidesse oleks võimalikult kiire. 

Tagasi üles