India peaminister Modi naudib hindu rahvuslaste kahekordset võitu

Copy
Hindu meeleavaldaja koos jumal Rāmale pühendatud templi maketiga kolmapäeval Delhis. Peaminister Narendra Modi jaoks on pühasse linna Ayodhyasse rajatava templi vundamendi ladumise tseremoonia, mida kantakse telepildi vahendusel otse üle kogu riigi, tema poliitilise karjääri vaieldamatu tipphetk.
Hindu meeleavaldaja koos jumal Rāmale pühendatud templi maketiga kolmapäeval Delhis. Peaminister Narendra Modi jaoks on pühasse linna Ayodhyasse rajatava templi vundamendi ladumise tseremoonia, mida kantakse telepildi vahendusel otse üle kogu riigi, tema poliitilise karjääri vaieldamatu tipphetk. Foto: Reuters / Scanpix

India peaminister Narendra Modi paneb kolmapäeval nurgakivi hindude templile asukohas, kus varem paiknes moslemite pühapaik – see märgib hindude rahvusliku valitsuse topeltvõitu, sest täpselt aasta eest kehtestati moslemienamusega Kashmiris otsevalitsemine.

Ayodhya pühapaigavaidlus ning Kashmir on olnud 30 aasta jooksul India kaks kõige lõhestavamat ühiskondlikku probleemi.

Modi püüab oma teisel ametiajal mõlemale teemale joone alla tõmmata.

Toetajate jaoks on Modi otsustav ja visiooniga juht, kelle sarnast pole olnud aastakümneid. 

Kriitikute meelest on ta asunud aga ehitama hinduistlikku riiki, tehes seda India 200 miljoni moslemi arvelt ning autoritaarse käekirjaga. 

Püha linn Ayodhya oli kaua aega India usulõhe murrangujoon ning tihti ka kõige halvema sektantliku vägivalla süütenöör. 

Pühendunud hindud usuvad, et just siin sündis umbes 7000 aastat tagasi jumal Rāma, aga XVI sajandil ehitati sellele kohale mošee.

1980-ndatel alustas hinduistlik liikumine kihutustööd mošee lammutamiseks ning 1992. aastal hävitati see labidate, kirkade ja paljaste kätega. 

Sellest alguse saanud usurahutustes hukkus umbes 2000 inimest, peamiselt moslemid. 

Pärast pikka õiguslikku vaidlust otsustas India ülemkohus, et pühapaik jääb hindudele ning sinna võib ehitada templi. See oli Modi Bharatiya Janata partei (BJP) üks suuremaid võite. 

Modi elulookirjutaja Nilanjan Mukhopadhyay ütles AFP-le, et ainuüksi selle templiga jäädvustab Modi igaveseks oma positsiooni ajaloos.

Modi teine oluline samm on seotud alates 1947. aastast India ja Pakistani vahel tüliõunaks olnud Kashmiri staatusega.

Eelmise aasta 5. augustil kaotas ta osariigi senise eristaatuse. Piirkonnas on läbi viidud hulk julgeolekuoperatsioone, vahepeal suleti nädalateks kõik sidekanalid ning tuhanded inimesed on vahistatud. 

Tekkinud on kartus, et Modi kavandab moslemienamusega Kashmiris demograafilisi ja usulisi ümberkorraldusi, mis vastavad Iisraeli jõulisele asundustegevusele Jordani jõe okupeeritud läänekaldal.

Mona Bhan USA Syracuse'i ülikoolist ütles AFP-le, et näeb kujundamisel olevat «hindudest asunike koloniaalprojekti».

Eelmisel aastal jõustus ka seadusemuudatus, mis lihtsustab miljonitele kolmest naaberriigist pärit sisserändajatele India kodakondsuse saamist, kuid silmas tuleb pidada, et see ei kehti moslemite puhul.

Assamis jäi kodanikeregistrist välja umbes kaks miljonit moslemit, kes ei suutnud tõestada, et nad on indialased ning seetõttu kuulutati nad «välismaalastest sisseimbujaiks».

Paljud kardavad, et BJP kavatseb sellise moslemite väljaarvamise korraldada üle kogu riigi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles